juuni 24, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Raamat metsamees Heino Kasesalust valmis sahtlist leitud meenutuste toel

„Teadsin paarkümmend aastat, et see raamat peab ilmuma,“ lausub äsja trükivalgust näinud Heino Kasesalu elulooraamatu üks koostajatest, Heino vanem tütar Reet Mändar.

Mõtet, et ka Heino Kasesalust, kes on ise kokku pannud kuus raamatut sarjast „Eesti metsanduse suurmehed“, tuleks samalaadne kogumik kirjutada, hakkas tütar isa pähe istutama aastaid tagasi, ent too vedu ei võtnud. Reeda sõnul põikles isa kõrvale, põhjendades, et elusast inimesest säärast raamatut kirjutada ei sobi. „Palusin tal siis vähemalt enda mälestusi kirja panema hakata – selle peale isa vaid muigas talle omasel viisil ega lausunud midagi,“ meenutab Reet.

Heino Kasesalu tütar Reet Mändar äsja trükist tulnud raamatuga. Foto: Kristiina Viiron

Ootamatu leid

Isa lahkumise järel eelmise aasta märtsikuus hakkasidki tema tütred Reet Mändar ja Kaja Traagel raamatut koostama, olles leppinud, et see tuleb valmis saada ilma isapoolsete kirja pandud lugudeta. Poole pealt aga tulid isa asjade seast ilmsiks tema meenutused, mis muidugi said raamatu osaks.
„Muidu on raamatu struktuur, nagu elulooraamatutel ikka: elukäik, tööde episoodid ja bibliograafia, lisaks ka abikaasa Aino lugu,“ kirjeldab Reet Mändar.

Tema sõnul käis isa ise sageli arhiivides teavet hankimas, raamatumaterjali tarvis käis ka Reet arhiivis ning sai sealt isa eluloolisi dokumente, millest paljud on raamatusse lisatud. Samuti valis Reet raamatusse kolm isa publikatsiooni näidetena tema eri tüüpi töödest. Raamatus on üles loetletud ka Heino arvukate tööde bibliograafia; teda ennast käsitleva bibliograafia juures on kõigil ka ruutkoodid, võimaldades vajalikku materjali kiiresti üles leida.

Elutähtis Järvselja

1932. aastal sündinud Heino Kasesalu töö ja elu möödus valdavalt Järvseljal, kus asus ka tema kodu. 34 aastat töötas Kasesalu Järvselja õppe-katsemetsamajandi direktorina, selle töö kõrvalt jõudis ta teha ka Eesti Põllumajanduse Akadeemias (nüüdses Eesti Maaülikoolis) õppe- ja teadustööd ning olla ühiskondlikult aktiivne. Tema agarus ei raugenud ka kõrges eas, regulaarselt kirjutas ta nii ajakirjale Eesti Mets kui ka ajakirjale Eesti Jahimees. Tütar märgib, et metsa ja üldse loodusesse suhtus isa suure lugupidamisega.

Abiks raamatu koostamisel olid Heino tütardele ka teised pereliikmed, peretuttavad, Heino kaasteelised ja tudengid, kellele tütred on väga tänulikud.

Raamat legendaarsest metsamehest Heino Kasesalust kannab sarjas „Eesti metsanduse suurmehed“ järjekorranumbrit 14. Varem on ilmunud raamatud näiteks metsateadlasest Ivar Etverkist, metsandustegelasest Kaupo Ilmetist jt.

Heino Kasesalu elulooraamatut saab soetada veebipoest aadressil alante.eu.

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.