Harilik haab on üks olulisemaid puuliike meie metsade elurikkuse kujunemisel. Haavaga seotud putukad, sealhulgas tänavune aasta metsaputukas suur-haavasikk, ei ole pelgalt kahjustajad, vaid on osa looduslikust protsessist, mille kaudu mets areneb, vananeb ja uueneb, kirjutab Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul.

Harilik haab (Populus tremula) on Põhjala metsade tuntud ja põline asukas, kuuludes meie metsade kõige olulisemate ja mitmetähenduslikumate puuliikide hulka. Haab on kiire­kasvuline, valgusnõudlik ja suhteliselt lühi­ealine puu. Olles puistu pearinde koos­seisus ning seltsides mitme teise metsa­puuga, asustab haab meelsasti häiringu­alasid, raiesmikke ja metsaservi, kujundades seal lühikese ajaga uue metsakoosluse.

Haavapuit on kerge, pehme ja sirgekiuline, kergesti lõhestatav ning hästi töödeldav, kuid samas muutub see kuivanult tugevaks ja vastupidavaks. Just nende omaduste tõttu on haava­puit leidnud laialdast kasutust sae­materjalina, tuletikkude valmistamisel, samuti vineeri, saepuruplaatide ja mitme­suguste suuremate või väiksemate tarbeesemete tootmisel, aga ka koldeid ja korstnaid säästva ja puhastava kütte­puuna. Vaikainete vähesuse ja väikese ligniinisisalduse tõttu on haavapuit eriti hinnatud tooraine tselluloosi- ja paberitööstuses, kus see võimaldab väiksemate kemikaalide kuludega saavutada suuremat toodangut.

Peale majandusliku väärtuse on haaval silmapaistev ökoloogiline roll, ta on metsa arenguprotsesside algataja ja suunaja. Vanad, pehkinud ja seest õõnsad haavapuud on asendamatu elupaik mitmele linnule-imetajale, paljudele putukatele ja seentele, sealhulgas rohketele haruldastele ja ohustatud liikidele. Haava tüveõõnsustest leiavad elupaiga rähnid ja lendorav, kelle toidulaual on olulisel kohal nii tüvepuidus elunevad putukad kui ka haava pungad ja noored võrsed. Lehti ja pungi on kasutatud ka rahvameditsiinis just nende suure glükoosisisalduse tõttu.

Üha enam pälvib tähelepanu ka haava roll tulevikupuuliigina: kliima soojenemise tingimustes peetakse haaba üheks paremini kohanevaks kodumaiseks lehtpuuks, mille kiire kasv ja hea sobivus tselluloosi tootmiseks annavad sellele eelise mitme teise puuliigi ees. Selliste omaduste koos­mõjul ei ole haab metsakoosluses pelgalt tausta­liik, vaid on üks selle keskseid tugipunkte – puu, mille ümber koonduvad nii majanduslikud huvid kui ka keerukas ja liigirikas elustik.