Looduse taastamisest loodetakse Euroopa Liidus suurt keskkonnakasu, kuid kohalikele inimestele ja metsale selgub tõde alles siis, kui kopad maasse lüüakse. Saarde vallast ja eriti Kikepera kandist on saanud märgalade taastamise katselabor.
WaterLANDS on 14 riigi ühisprojekt ja selle raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Peaaegu pool sellest pindalast asub Eestis, täpsemalt Saarde vallas
„See ei ole metsamehe seisukohalt millegagi õigustatud ja ma arvan, et ka looduse seisukohalt,“ leiab taastamisala serval elav külamees Urmas Isand.
Ta meenutab, et kui 1960. aastate lõpus oli metsakuivendus valmis saanud, muldasid nad kord isaga põllul kartulit. Pausi ajal, kui hobusele puhkust anti, ütles isa: „Näed, nüüd me saame ka kartulit korralikult kasvatama hakata, metsakuivendus mõjub ka meie põllule.“
Nüüd ta seda enam teha ei saa. Esimene kinni aetud kraav on tema maadest umbes kilomeetri kaugusel. „See mõjub ka minu maadele,“ ütleb Isand. „Isegi kuiva suvega sügisel nädalake ikka sajab ja mina oma põllule enam ei pääse.“
Urmas Isand on selles vanas metsavahitalus elanud kogu elu, 65 aastat. Ta on samas kohas kolmandat põlve metsamees – esimene oli vanaisa, kes tuli sinna metsavahiks, isa oli juba metsnik ning Urmas jätkas alates 1984. aastast isa tööd. „Kõik metsad, mis siin ümberringi on, on meie pere kaasabil kasvatatud. Väga kurb on vaadata, mis toimub,“ nendib ta.
Isand teab rääkida, et rabast on alati ka looduslikud veevoolud väljunud. Tema isa mäletas, et Maarjapeakse rabast tuli oja, kust sai isegi kala püüda.
„Kui taastame, siis taastame need ojad ka!“ paneb metsamees ette.
Vald hakkas vastu
2021. aastal algas WaterLANDS projekt, mille Eesti üheks põhialaks valiti Kikepera märjad metsad. Keskne idee on taastada märgalade looduslik veerežiim, et parandada elurikkust, siduda süsinikku ning vähendada kuivenduse mõjusid. 2025. aasta novembris alustati kraavide sulgemisega. Plaan on täita 143 kilomeetrit kraave 3100 hektaril.
See pole kaugeltki esimene kord, kui Kikepera kandile vesi peale lastakse. „Kui viis aastat tagasi tehti kaitseala, pandi juba 1900 hektaril kraave kinni, lisaks on seda juba praegu tehtud 3400 hektaril Rail Baltica (RB) hüvitusaladel,“ räägib Saarde vallavolikogu liige ja kohaliku kogukonna eestvedaja Kadri-Aija Viik. „Milleks on vaja veel kaugemale minna?“
🔒 Edasi lugemiseks telli digipakett, või kui omad juba digipaketti siis logi sisse.
