juuli 13, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Keskkonnaamet on pesitsusrahu tõttu peatanud kaks raiet kaitsealadel

Mai lõpu seisuga olid Keskkonnaameti järelevalveinspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 3000 maaüksusel ning pooleteise kuu jooksul peatanud kokku 13 raiet, sealhulgas kaks raiet kaitsealadel ja viis raiet linnurohketes metsades.

„Selle aasta kontrollid ja raietööde peatamised näitavad, et järelevalveressursi suunamine kaitsealadele ja linnurikastesse metsadesse on õigustatud. Eelmisel nädalal tuvastasid järelevalveinspektorid plaanilise reidi käigus raietegevuse kaitsealal Otepää looduspargis ja laekunud teate põhjal Haanja looduspargis. Asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud väärteomenetlused. Kaitsealadel ja linnurikastes metsades on sellistel rikkumistel pesitsevatele lindudele eriti suur mõju ning pesitsuse tippajal peatab Keskkonnaamet seal kõik raied. Tuletame meelde, et pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb,“ selgitas Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna juhataja Dora Kukk ametkonna pressiteate vahendusel.

Keskkonnaameti järelevalveinspektorid on kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 3000 maaüksusel. Plaanilistele kontrollidele on kulunud kokku 922 töötundi. Inspektorid on peatanud kokku 13 raiet: Saare-, Jõgeva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi-, Võru- ja Ida-Virumaal (üks raie) ning Tartu-, Harju- ja Raplamaal (kaks raiet). Pesitsusrahu rikkumise tõttu on alustatud kokku 13 väärteomenetlust. Sel aastal on Keskkonnaametile laekunud 87 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust.

Pesitsusjärelevalvel kasutab Keskkonnaamet sõltuvalt olukorrast eelkõige tehnilisi lahendusi. Näiteks on pesitsusrahu kontrollimisel juba mitmendat aastat kasutusel erinevad droonid, millest on suur abi metsamassiivides vaatluste tegemisel ja metsatehnika tuvastamisel. Samas ei taga droonid varjuliste pesade leidmist, mistõttu tuleb selleks kombineerida erinevaid meetmeid.

Keskkonnaamet jätkab plaaniliste kontrollidega juuli keskpaigani. Linnurikastes metsades loeb Keskkonnaamet pesitsuse tippajal tehtavat raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks ning peatab sel perioodil linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied. Hõredama lindude asustustihedusega metsas saab Keskkonnaamet raie peatada, kui on olemas konkreetsed tõendid pesitsemise kohta.

Droonifoto Keskkonnaameti poolt avastatud raiest. Foto: Raimo Selgis / Keskkonnaamet

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.