Tihti kuuse otsa pesa rajav kaelustuvi sai sellest rahvasuus ka oma nimetuse, samamoodi hakati sageli haava õõnsustes pesitsevat õõnetuvi hüüdma haavatuviks.
Eesti peaaegu sajast metsalinnuliigist pole tuvid ehk päris need, keda kevadel pikisilmi kevadekuulutajatena oodatakse. Ometi saabuvad kevade terendades nemadki. Kõrvutades neid näiteks must-kärbsenäpiga, kes saabub valdavalt aprilli teises pooles ja sätib end tagasiteele Aafrikasse juba juulis, tarbivad tuvid meie metsade hüvesid küllalt pikka aega. Näiteks õõnetuvisid võib trehvata mõnikord juba veebruari lõpus, sagedamini märtsis, ning minema sätivad nad alles suve teises pooles või suisa sügisel.
Meie metsi asustavad kolm tuviliiki. Peale arvuka kuni 70 000 haudepaariga kaelustuvi (Columba palumbus) ja kuni 1000 haudepaariga õõnetuvi (Columba oenas) võib meie puistutes pesitseda ka turteltuvi (Streptopelia turtur).
🔒 Edasi lugemiseks telli digipakett, või kui omad juba digipaketti siis logi sisse.
