Pisikeste kuusetaimede peenar Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas on nagu triibuline tekk: seitse rida taimi on tumerohelised, järgmine seitse rida heledamad, aga siis tuleb seitse rida lausa pruuniks tõmbunud kuusekesi. Iga reaseitsmik pärineb eri riigist toodud seemnest. Sestap saab juba selle peenra põhjal teha esimesi subjektiivseid järeldusi selle kohta, kui edukaks on mingi riigi seemnematerjal vähemasti taime esimestel eluaastatel Eesti tingimustes osutunud.
„Austria omad on kahjustunud, samuti Tšehhi ja Slovakkia omad on punaseks tõmbunud … aga eestlased on kõrval tipp-topp ja soomlased on lausa ilusad,“ ütleb Järvselja metsaülem Tanel Piir peenart uurides.
„Talv on neile liiga teinud,“ kommenteerib kõrvalt Eesti Maaülikooli metsapuude parendamise peaspetsialist Tiit Maaten. Just tema juhibki kliimamuutustega kohanemise projektis (LIFE-SIP AdaptEST) geograafilisi katseid. „Talv on liiga teinud. Kas päike ja külm või siis hoopis mingid pahalased.“
Geograafiliste katsete eesmärk on välja selgitada välisriikide metsapuuseemnete sobivus meie oludesse. Küllap on nii mõnigi Karpaatide või Tatrate uhkeid kuuski vaadates mõelnud, et miks ei võiks nende seemneid otse Eesti metsadesse külvata. Järvselja tagasihoidlik peenar viitab, et see ei pruugi olla hea mõte.
Mõistagi ei piirdu katsed üksnes taimlas tehtavate tähelepanekutega. Nii Eesti, Läti, Leedu, Austria, Slovakkia, Poola kui ka Soome mände on näiteks istutatud Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa katsealadele, et katta kõik suure Eestimaa kliimavööndid. Tänavu istutati lehist ja pööki ning järgmisel aastal rändavad katsepõllule needsamad kuusetaimed. Ehkki kasvu edenemise erinevused võivad olla silmaga näha juba õige noores eas, tehakse teaduslikke järeldusi alles siis, kui puud on 15 või kuuse puhul koguni 20 aastat vanad: siis saab hinnata mitte üksnes kasvu kiirust ja taime vastupidavust meie kliimale, vaid ka puidu kvaliteeti.
Maaülikooli metsaökoloogia teaduri Argo Orumaa juhtimisel on koostöös Eesti Erametsaliiduga loodud ka ka segapuistute näidisalad, kuhu istutatakse erinevaid puuliike kord vaheldumisi, kord ridahaaval jne. Ka need pilootalad asuvad laiali üle Eesti ning nende põhjal peaks kunagi tulevikus saama teha järeldusi, mis tulevad kasuks kliimakindlate segapuistute rajamisel. Nendest katsetustest saab põhjalikumalt lugeda projekti kodulehelt https://lifeadaptest.ee.
