Erametsadesse pannakse tänavu kasvama 13–15 miljonit kohalikes metsakasvatus­ettevõtetes sirgunud puutaime. Kuigi viimasel ajal on sellele alale lisandunud uusi tegijaid, on nõudlus metsaistikute järele ikkagi veidi suurem, kui kasvatajad pakkuda suudavad. Taimetervise registrist nähtub, et Eestis tegutseb umbes 50 metsataimede tootmisega tegelevat ettevõtet, kel on ka õigus taimepassi väljastada. Enamik nendest on väikeettevõtted, kellest paljudele on metsataimede kasvatus kõrvaltegevusala. Võrumaal asuva suurima erataimla Forestplanter tegevjuht Mait Laidvee sõnul on viimase kümne aastaga küll palju metsataimede kasvatajaid juurde tulnud, kuid periooditi võib istikutest tekkida puudus. Ta ütleb, et metsa­istikute kasvatamise ala on küllalt keeruline ja ajamahukas, ning kui veel mõni aeg tagasi oli metsandus pigem pikkade plaanidega rahulik valdkond, siis viimastel aastatel heideldakse tõmbe­tuultes. „Selleks hetkeks, kui sa taime müüd, oled juba kolm aastat kulutusi teinud. Meie valdkond on pika vinnaga ja siin on väga raske tegutseda, kui riiklike regulatsioonide tõttu plaanid üleöö muutuvad või pikaajalist strateegiat polegi,“ sõnab ta.

Forestplanteris külvatakse igal aastal 6–7 miljonit taime ning kasvatatakse kuuske, kaske ja mändi. Laidvee sõnul paistab, et männi istutamine on taas au sisse tõusnud ja ka kaske on hakatud rohkem istutama. „5–6 aastat tagasi oli männi istutamisega suur probleem ja süüdistati põtru, kes noored männid ära sõid. Metsakasvataja vaatest on nüüd põtradega olukord paremaks läinud ja mändi julgetakse kasvama panna rohkem. Ka kuusk on ikka armastatud, ning nagu räägivad metsaomanikud, on üraski­teema saadud praeguseks paremini kontrolli alla,“ ütleb Laidvee. Mis puutub istikute saadavusse, siis Laidvee soovitus on vähemalt pool aastat oma tegutsemine ette planeerida, siis ei peaks olema muret kvaliteetsete istikute leidmisega. „Soovitame ka julgemini istutada sügisel, sest meie sügised on muutunud pikemaks ja pehmemaks ning taimed jõuavad enne talve kenasti juurduda,“ lisab ta. „Seevastu kevadel on istutamiseks sobiv ajaaken just lühenenud ning kevad võib olla õnnestunud istutuseks ka liiga kuiv.“

Pilti on astunud sanglepp Tartumaal tegutsev Eesti Metsameistri Taimekasvatus OÜ on spetsialiseerunud metsataimede kasvatamisele ja tegutseb 2018. aastast. Ettevõtte uuendusspetsialist Merli Lehis ütleb, et põhipuuliikidena kasvatatakse mändi, kuuske ja kaske. Viimasel kahel aastal on hakatud väiksemas mahus ka sangleppa kasvatama ning sel kevadel läks maha esimene lehise külv. Peale taime- kasvatuse aitab ettevõte teha ka muid metsauuendusega seotud töid, nagu maapinna ettevalmistus, istutamine ja metsa hooldusteenus. Lehise sõnul müüakse taimi nii suurematele kui ka väiksematele metsa­omanikele, samuti naaberriikidesse. „Välisturu huvi meie taimede vastu on üha kasvav, mistõttu planeerime külve, arvestades ka välisturu vajadusi,“ ütleb ta. „Kõige enam nõutakse kuuse-, männi- ja kasetaimi, mis on Eesti metsade uuendamisel peamised liigid.“ Lehis toob välja, et suurenemas on huvi lehtpuude (kask ja sanglepp) vastu. „Metsaomanikud, kes on hädas haigete kuusikutega, mida kimbutavad üraskid ja juurepess, eelistavad ühe enam nende uuendamist kasega. Samuti on kask populaarne valik rohumaade uus­­­metsastamisel. Sanglepale seevastu sobivad hästi niiskemad metsad ja lodud, kus teised puuliigid eriti kasvada ei taha. Sanglepikud on produktiivsed oma kiire kasvu tõttu,“ selgitab ta. „Eriti kvaliteetsete istikute nõudlus ületab meie alal sageli pakkumise ja teatud hooaegadel võib esineda taimede nappust.“ Võrumaal tegutsev Navi Mets OÜ kasvatab peamiselt mändi ja vähesel määral kaske ning kasvatus käib pottides. Tänavu läheb maha seitsmes külv 650 000 taimega. Potitaimi saab erinevalt paljas- ehk avajuursetest istutada kogu hooajal, kuid nende hind on paljasjuursetest veidi kallim. „Meie esimesed külvid olid pigem katsetused, et vaatame, mis sealt välja tuleb, kuid viimased viis aastat oleme tegutsenud juba professionaalsemalt,“ sõnab ettevõtte juht Mirko Raup. „Potitaimel on kaasas mullapall ning võib öelda, et see läheb paremini kasvama kui avajuurne taim. Potis kasvanud taimel on rohkem narmasjuuri, mida ei rikuta istutades ja sellepärast saab taim kasvuks parema stardi. Kliendid ütlevad, et kui põuasel aastal istutades potitaimed hästi märjaks kasta, siis on need elujõulisemad ka põua suhtes.“ Navi Mets müüb taimi nii suuremates kogustes ühistutele kui ka kas või viie taime kaupa. Tavalisim müügikogus on 1000+ taime. Sisuliselt kogu toodangu müüb ettevõte ära eel­broneeringutega ning viimased neli aastat on Raup juba kuu-poolteist enne istutushooaega tegelenud broneeringute äraütlemisega. „Jah, seda vaadates võib kergesti tekkida uljus, et laiendaks ettevõtet suurelt, aga metsataimede müük on väga tugevasti seotud riiklike otsuste ja poliitikaga ning need teevad ettevaatlikuks. Pigem laiendan tasa ja targu järk-järgult,“ sõnab Raup. Jälgi taimede päritolu Metsataimi ostes soovitab Merli Lehis alati pöörata tähelepanu taimede päritolule ja kasvatustingimustele. Metsauuenduse toetuse taotlemisel on oluline, et taimed oleksid ostetud kultiveerimismaterjali tarnijalt (metsataime müüjalt), kes on registreeritud Taimetervise registris.

„Eelkõige jälgi, et taimed oleksid terved, tugeva juurestikuga ning ilma haigustunnusteta. Oluline on ka nende päritolu – soovitame eelistada Eesti tingimustes kasvatatud ja sertifitseeritud istikuid,“ lisab ta. „Istutamisel on võtmetähtsusega õige tehnika, ajastus ja sobiv kasvukoht. Taime juurestik peab oleks korralikult mullas ning kinni vajutatud ning taim tuleb istutada piisava sügavusega, et juurekael jääks maapinna lähedale. Samuti on oluline tagada taimede istutusteelne säilitamine varjulises kohas.“ Mirko Raup lisab mõtteid, mida ostes jälgida: kui ostad potitaimi, siis pane tähele, et taim oleks kasvanud õiges metsanduslikus kastis, sest just selles toimub juurestiku areng kõige paremini. „Vaata ka, et taimede kõrgus vastaks nõutavale. Tihtipeale puututakse metsa­istutamisega kokku üks kord elus, aga metsa kasvatamise koha pealt on see kaalukas samm. Soovitan ka julgelt nõu pidada kas taimlate või metsaühistu konsulentidega, et mida, kuidas ja millal istutada,“ õpetab ta. „Üldiselt tasub ette mõelda, broneerida taimed varem ning sättida tööplaan niimoodi paika, et maapinna uuendamine oleks tehtud, enne kui läheb istutamiseks. Arvesta, et kevad ja sügis saabuvad alati ootamatult.“ LISALUGU Riiklik karuteene istiku­kasvatajatele Kuigi metsataimemüüjad tunnetavad, et nõudlust kaubale oleks rohkemgi, on ala tegelikult ühekordsete kõikumiste suhtes väga haavatav. Meenutame, kuidas RMK paiskas möödunud aastal dumpinguhinnaga või suisa tasuta turule 2,7 miljonit kuuse­istikut ning sisuliselt lasi nii allavett erakasvatajate aastatepikkuse töö ja investeeringud. Eraettevõtjad maksid kinni RMK ebaõnnestunud otsused. „Inimlikult mõistan seda aktsiooni, kuid ettevõtja seisukohalt loodan, et see tõesti jäigi ühekordseks juhtumiks – kasvatajate hulgas oli neid, kes selle aktsiooni tõttu II poolaastal taimi müüa ei saanudki ja kandsid kahju,“ sõnab Mait Laidvee (Forestplanter). Mirko Raup (Navi Mets) lisab, et RMK tasuta taimede jagamise aktsioon mõjutas otseselt erakasvatajate edasisi plaane ehk seda, kui palju keegi taimi maha külvab. „Taimede jagamine RMK poolt oli meile karuteene. Jah, inimene sai tasuta taime ja pani selle kasvama, aga ettevõtjatena olen ma ju panustanud – olen teinud tööd, rüganud mõnikord 14 tundi päevas ja nüüd siis saanud teada, et see kõik on olnud asjata,“ ütleb ta.