Eesti metsateadlasel, häiringuökoloog Kalev Jõgistel ilmus hiljaaegu trükist „Minnesota märkmeraamat“, milles ta vaatab tagasi Ameerikas viibitud ajale, pajatades lugusid nii sealsetest metsadest, ameerikalikust elust-olust kui ka kultuurist.
Minnesota ülikoolis töötas Jõgiste alates aastast 2010 mitme perioodi jooksul, uurides metsahäiringute – tormide ja põlengute mõju sealsetele metsadele.
Põhja-Ameerika Suure Järvistu piirkonnas asuva Minnesota metsad on Jõgiste sõnul mõõtudelt üsnagi Eesti omadega võrreldavad.
„Suur Järvistu sarnaneb suuresti Balti merele, ehkki järvede vesi on mage, ning mõju ilmastikule on üsna samasugune,“ selgitab Jõgiste, märkides, et siiski on sealkandis ilm meiega võrreldes kontinentaalsem.
Teisi puuliike ka
Nagu Eestiski, kasvab Minnesotas mände, kuuski ja kaski, aga jõudsalt sirguvad seal ka need puuliigid, mis siin eriti ei edene. Samuti kasvavad seal näiteks palsamnulud, mustad kuused, palju on ka kollaseid kaski. Eepiline liik Jõgiste ütlust mööda on valge mänd – suur ja ehitusmaterjalina väga väärt puu, mis 19. sajandi algul praktiliselt kõik maha raiuti, nii et teda kasvab nüüdsel ajal vaid üksikutel kaitsealadel.
„Kanada tsuuga on meil armetu põõsas, aga seal suur ja ilus puu,“ toob Jõgiste näiteks. Minnesotas kasvab teda siiski vähem kui teistes Kesk-Lääne osariikides, eriti Michiganis, kus kanada tsuuga on laialt levinud,
„Mulle kanada tsuuga sümpatiseerib, temasse on kätketud majesteetlik ilu,“ märgib Jõgiste, lisades, et kanada tsuuga on äärmiselt varjutaluv ja kasvab puistus väga harva peapuuliigina.
Ka elab Minnesota metsades põtru, kes viimasel ajal aga liigkuumade suvede tõttu on liikunud ära Kanadasse Ontario provintsi.
„Valgesaba hirv on seal kultuslik jahiloom, nagu terves Ameerikaski,“ räägib Jõgiste. Mõlemad, nii hirved kui ka põdrad teevad sealgi okaspuukultuuridele liiga, samas sellisel moel Ameerikas, nagu Eestis, uusi metsi ei istutatagi, vaid jäetakse rohkem looduslikule uuenemisele.
Tormid ja põlengud
Tormid ja tuli kimbutavad sealseid metsi samuti, põlengud sealjuures kontinentaalsema kliima tõttu isegi sagedamini kui Eestis neid ette tuleb. Jõgiste märgib, et üks ulatuslikemaid ja hukatuslikemaid põlenguid, mida tuntakse Hinckley Fire`na, toimus 1894. aastal. See haaras enda alla 810 ruutkilomeetrit ning selles hukkus 418 inimest. Põlenguid tuleb ette ka praegusel ajal, näiteks tänavu suvel oli sealkandis taas metsatulekahjusid.
„Kui Eestis tiku maha viskad, siis minu hinnangul süttib sellest põleng ühel juhul kümnest, ent Minnesotas kahel-kolmel juhul kümnest,“ teab Kalev Jõgiste.
Kultuurist, muusikast ja väljarändamisest
Tema „Minnesota märkmeraamat“ ei räägi aga üksnes sealsetest metsadest, vaid ka kohalikest elanikest, sealsest elust-olust, muusikast ja kultuurist. „Käisin kontserditel ja mängisin ise pilli,“ lisab Jõgiste.
Mitu peatükki pajatab ka Minnesotasse väljarändamisest teise maailmasõja aegu, sinna tuli elama hulga baltlasi, sh arvukalt eestlasi, aga ka rootslasi ja soomlasi.
Raamatu kirjutamisel olid Jõgistele paljuski abiks tema enda päevikud. Ta räägib, et täheldab enda elust iga päev midagi päevikusse üles ning lisaks teeb ka fotosid. Vanu pilte vaadates ja märkmeid lapates sündis ka peatükke „Minnesota märkmeraamatu“ tarvis.
„Mälu turgutamiseks on inimmõistus erinevaid märgisüsteeme välja mõelnud: päevik, pilt ja siis juba arvutivõimalused, andmebaasid jne,“ märgib Jõgiste.
„Minnesota märkmeraamatu“ andis välja kirjastus Atlex ning see on saadaval suuremates raamatupoodides.
