Maamessil peetava raievõistluse Kevadkarikas 2026 mastilangetamisel suutis nii mõnigi sportlane täpselt suunatikku tabada, kuid pidi seejäral pealt vaatama, kuidas tüvi tiku kohalt eemale põrkus. Arvesse läheb aga just see asukoht, kuhu tüve keskpaik lõpuks pidama jääb.
Langetusvõistlusel püüavad sportlased langetada laasitud männitüve ehk masti suunatiku pihta, mis asub 15 meetri kaugusel. Teoreetiliselt on sellega võimalik teenida 400 punkti, kuid iga sentimeeter, mis maha kukkunud palgi keset tiku asukohast lahutama jääb, läheb maksma punkti. Kuni 200 punkti võluvad kohtunikud välja kännust, mõõtes võistleja tehtud langetussälgu sügavust ja nurka, lõiketasapindade vahet, pideriba paksust ja kännu kõrgust. Kuni 60 punkti annab soorituse aeg, mis ei tohi ületada 5 minutit. Maksimaalselt võib langetaja teenida seega 660 punkti.
Maamessil peetava raievõistluse Kevadkarikas 2026 reedese langetuspäeva täpseimad langetajad Raino Kivi, Tiit Reitel ja Ragnar Ojaveer teenisid täpsuspunkte 398, mis tähendas arvestuslikult vaid kuni 2-sentimeetrist möödalasku.
Tegelikult saatsid tüve täpselt tiku pihta ka mitmed teised raiesportlased, ent palgi edasine käitumine laadaplatsi hakkepinnasel oli nende kontrolli alt juba väljas. Näiteks Soome võistleja Pekka Kovanen põrutas tüve tikule lagipähe, kuid tüvi põrkus 31 sentimeetrit eemale ja kirja läks punktiskoor 369. Mõnikord juhtus ka vastupidi, tüvi langes tikust pisut mööda, kuid põrkas seejärel õnnelikult tiku suunas – nõnda vedas näiteks Priit-Karmo Orupõllul, kelle mast peatus tikust 5,4 sentimeetri kaugusel ja kirja läksid täpsuspunktid 394. “Õnn on ühtede poolt, teiste poolt ei ole,” kommenteeris võistleja lakooniliselt.
Langetustehnika oli võistlejatel üsna ühesugune: esmalt tüve külgede väljapuhastamine, seejärel langetussälgu alumine horisontaalne ja siis ülemine lõige, millele järgnes lati külje pealt tüvesse viimine ja pideriba hoolikas väljarihtimine. Valdavalt saadi tüvi langetuslõike järel liikuma langetuslabidaga, aga vahel ka käterammu või kiiluga. Stihli ja Husqvarna saagidele pakkus vaheldust Leedu võistleja Tadas Norkuse saag Echo.
Langetussälgu alumise lõike väljasihtimisel heitsid võistlejad puu kõrvale kõhuli, külili või peaaegu selili. “Metsas on talvel ju märg ja lumine, mina küll niimoodi pikutama ei hakka,” kommenteeris seda üks publikus seisnud vanem härra.
38 raiesportlasest viimasena astus võistlustulle 1966. aastal sündinud Kullar Lubi, kellele see oli alles raiespordikarjääri kolmas mastilangetamine. Täpsuspunkte kogunes vaid 242, kuid Luua metsanduskoolis metsakasvatajaks õppiva mehe tuju see ei rikkunud.
“Sain raiepisiku Luua koolist,” muigas mees. “Saeõpetaja Kaido Saarega jäime kord lobisema, jutt läks raiespordi peale ja ta võttis sae ning näitas meile laasimise võtteid. Nii ma nakatusin. Nädala pärast helistasin Kaidole ja küsisin, kas selle vastu mingit rohtu ka leidub. Ei ole, vastas tema. Nii hakkasingi võistlema.”
Enne raiesportlaseks hakkamist oli Lubi ainsaks seoseks metsandusega küttepuude tegemine oma väikeses talumetsas.
“See on tore ala, natuke nagu ikka sport, annab adrenaliini,” kiitis Lubi raiesporti. “Kui ma oma passi vaatan, siis ega ju näiteks laskesuusajataks enam hakata ei saa. Mu elukutse – maastikuehitus – on selline üksiku hundi töö, aga raiespordiüritustel näeb ikka rahvast ka.”
Kevadkarikas 2026 jätkub Maamessil laupäeval saeketivahetusvõistluse, täpsussaagimise, kombineeritud järkamise ja laasimisega.
Langetusvõistluse kümme parimat punktisummat:
1. Raino Kivi: 658
2. Tiit Reitel: 658
3. Tadas Norkus (Leedu): 657
4. Tõnu Reinsalu: 657
5. Priit-Karmo Orupõld: 654
6. Karl-Erik Keldrema: 649
7. Gintaras Karpavičius (Leedu): 648
8. Andro Lemmik: 648
9. Marko Pohlak: 648
10. Romas Balčiūnas (Leedu): 643
