Eesti Metsaseltsi korraldatud metsanduse visioonikonverentsil Tartus pärjati advokaadibüroo Sorainen metsandussektori aasta sõbra tiitliga. Lisaks anti välja aasta noore metsandustegija tiitel ning tunnustati teenekaid metsandustegelasi pikaajalise panuse ning aasta teo eest.

“Sorainen on aktiivselt aidanud juhtida tähelepanu metsandussektori kitsaskohtadele, tuues esile nii õiguslikud kui ka praktilised väljakutsed, millega sektor silmitsi seisab,” ütles metsandussektori aasta sõbra auhinda üle andes Eesti Metsaseltsi president Rein Drenkhan. “Eriti tähelepanuväärne on nende roll eraomanike õiguste kaitsel. Nende nõustamine ja õigusabi on toetanud metsaomanikke keerulistes olukordades ning aidanud tagada tasakaalu avalike huvide ja eraomanike õiguste vahel.”

Vandeadvokaat Allar Jõks lausus tänukõnes, et tunnustus on büroole väga oluline. “Sõltumata sellest, kas me kaitseme väikekoolide õpilasi sulgemise eest või metsaomanikke halduskiusu eest, teeme me seda alati kirega ja südamega, jäädes truuks oma põhimõtetele, sõltumata sellest, kas see kõigile meeldib, ja kartmata negatiivseid meediakajastusi,” sõnas ta.

Aasta nooreks metsandustegijaks kuulutati Erametsaliidu arendusnõunik Kertu Kekk-Reinhold. “Ta on Erametsaliidu hea haldjas, kelle tarmukal tegutsemisel saavad tipptasemel tehtud nii liidu sündmused kui ka tuhat pisitoimetust, mis liidu igapäevatöös tähtsad. Ta on oma tegevusega panustanud märgatavalt Eesti metsandussektori arengusse ja nähtavusse. Tema eestvedamisel on toimunud metsapäevad, parimate metsamajandajate konkurss ja maaomanike meeleavaldus Toompeal,” kirjeldas Drenkhan laureaati.

“Olen 13 aastat olnud erametsanduses, aitäh metsaühistute seltskonnale, aitäh erametsanduse vedajatele, et olete mind õpetanud ja kasvatanud! Mul on suur rõõm olla teie seas, tunnustus annab tuhinat veelgi juurde,” rääkis Kekk-Reinhold. “Teeme ägedaid asju edasi koos metsandussektoriga!”

Pikaajalise panuse eest metsandussektorisse tunnustati Luua metsanduskooli endist direkorit Haana Zuba-Reinsalu. “Tema tegevus Luua metsanduskooli direktorina on olnud võtmetähtsusega metsandusliku kutsehariduse andmisel ja edendamisel, aidates ette valmistada uusi spetsialiste ning ajakohastada õppekavasid vastavalt sektori muutuvatele vajadustele. Lisaks on ta Eesti Metsaseltsi presidendina edendanud metsandusalast koostööd, panustanud avalikku arutelusse ning seisnud tasakaalustatud ja jätkusuutliku metsanduse põhimõtete eest. Tema seos Eesti Maaülikooliga peegeldab tugevat sidet metsateaduse ja praktilise metsanduse vahel, toetades erialase teadmise levikut ja järelkasvu kujunemist,” sõnas Drenkhan.

“Mul on hea meel, et sa, Rein, kasutasid sõna “järelkasv”,” vastas Haana Zuba-Reinsalu. “Järelkasv on olnud minu töös ülioluline Luua metsanduskoolis, Maaülikoolis ja kindlasti praeguses rollis, kus ma tegelen õpetajate järelkasvuga.”

Metsandussektori aasta teoks kuulutati Jaanus Auna pingutused ajakirja Eesti Mets taas ilmuma panemiseks.

“Ajakirja kaubamärgi tagasitoomine metsandussektori kasutusse ning väljaande ilmumise taastamine on märgiline samm Eesti metsanduse jaoks. Tegemist ei ole pelgalt ühe väljaande jätkamisega, vaid kogu sektori ühise infoplatvormi identiteedi taastamisega. Ajakiri Eesti Mets on aastakümnete jooksul olnud keskne koht, kus kohtuvad teadus, praktika ja poliitika kujundamine. See on olnud oluline arutelude, teadmiste jagamise ning professionaalse kogukonna kujunemise kanal. Paljude jaoks on ajakiri olnud ka metsanduse kroonika,” kõneles Drenkhan.

Jaanus Aun meenutas, kuidas Eesti Metsaseltsis, mille juhatusse ta toona kuulus, hakati otsima võimalusi Eesti Metsa päästmiseks, kui oli avalikuks saanud uudis ajakirja ilmumise katkemisest.
“Juba varem oli Erametsaliidu toonane esimees Ando Eelmaa tulnud mõttele, et Eesti Metsaselts võiks ajakirja ise välja anda. Nii me pea tööle panime, et peame suutma! Eesti Metsa esimene number ilmus 1921. aastal, kuidas saab nii olla, et Vabadussõja järgses noores vaeses Eesti Vabariigis leiti ressursse, et sellist ajakirja välja anda, aga heaolu-Eestis neid võimalusi enam ei ole. Ei tundu loogilisena. Oleme nõrgad, kui ei suuda!” ütles Aun.

Laureaadid valis välja komisjon, kuhu kuulusid Eesti Maaülikooli, Luua metsanduskooli, RMK, Erametsaliidu ning Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad. Komisjoni esimees oli Eesti Metsaseltsi president Rein Drenkhan. Auhinnad valmistas erinevatest puuliikidest klaasikunstnik Kristiina Oppi ning Eesti Maaülikool kinkis laureaatidele Järvselja Kuningamänni jäglastaime. Aasta noore metsandustegija tiitliga kaasnes ka 1000-eurone stipendium.