Metsapatoloogia ja metsamajanduse erinevate riikide teadlased ja metsandusspetsialistid viibisid septembri lõpus Eestis kahepäevasel väljasõidul, tutvumaks töödega, mida tehakse eesmärgiga kasvatada muutuvates ilmaoludes tervet ja tugevat metsa.

Ringsõidu käigus külastati nii Riigimetsa Majandamise Keskuse seemlat kui ka metsamajandamise ja metsauuenduse katsealasid Põhja-Eestis.

Kuna eeldused vastupidava metsa kasvatamiseks luuakse nö sünnist saati, viis Horizon Precilience`i projekti osaliste esimene käik RMK Kullenga seemlasse.

Kullengal kasvatatakse ja hoitakse Eesti olulisemate metsapuude: hariliku kuuse, hariliku männi, arukase ja sanglepaseemet ning selle nimel, et Eesti metsadesse saaks istutada parimatest parimate omadustega puid, on RMK-le abiks Eesti Maaülikool. Koostöö istutusmaterjali parendamiseks on kestnud enam kui 15 aastat. Katsete käigus selgitatakse välja parima kasvu- ja kvaliteediga, aga ka haigustele ja kliimamuutustele vastupidavamad puud, mis on ja saavad tulevikus aluseks metsapuude seemnekasvatusele.

Kullenga seemlas said teadlased lähemalt uudistada, kuidas RMK kasvatab kaseseemet. Seda tehakse kasvuhoonetes, et seemnepuud ei tolmleks looduses kasvavate kaskedega. Ka on kasvuhoones võimalik reguleerida näiteks vee- ja toitaineterežiimi, mis seemnepuude kandvuse tagamiseks on väga oluline, ning ventilaatoritega soodustada puude tolmlemist.

Kullenga seemlat tutvustanud RMK metsaseemnetalituse juhataja Aivo Vares rääkis ka, et kuna Eesti kliima on muutunud soojemaks, tõi RMK Kullengale Läti riigimetsast sealsete männi ja kuuse järglaskatsetes testitud parimate omadustega plusspuude materjali, et selgitada välja Läti puude potentsiaal ja sobivus Eesti metsade jaoks.

Kuidas edenevad erinevat päritolu puud Eestis

Avispeale rajatud katsealal sai näha, kuidas kasvavad sinna istutatud Balti ja Põhjala päritolu kuuskede ja mändide parimate puude järglaskonnad. Rootsi teadlaste eesmärk on välja selgitada, kas tuleviku istutusmaterjal suudab vastu panna kliimamuutustele ning sellega seotult erinevatele patogeenidele ja kahjuritele.

35 järglaskonnast pärit mände on istutatud paralleelselt nii Avispeale Eestis kui ka Oppredale Rootsis. Sealjuures on selgunud näiteks, et puude ellujäämus on Avispeal olnud oluliselt parem – 2025. aastal olid elus ligemale 90% Avispeale istutatud mändidest, Oppredas aga veidi üle kolmandiku. Ühtlasi märkisid rootslased, et katsekultuuri istutamise aasta 2018 osutus Rootsis põuaseks, mis ilmselt on üks põhjus, miks sealseid puid nii arvukalt välja on läinud.

Katses on juba selgunud ka, millise järglaskonna puud on Avispeal ja Oppredal hästi edenenud ning millised on kasvanud kehvemini.

Nii Rootsi kui ka Eesti katsealadel kimbutavad männipuid männi-pigirooste ja männi-võrsevähk. Esimesena mainitu sagedamini, sealjuures esineb võrsevähk rohkem puudel, mida on juba tabanud pigirooste. Mõlemad haigused on iseäranis küljes Rootsis Oppredal kasvavatel puudel, selle põhjuseks asjaolu, et põuane istutustaasta on kasvama jäänud puid kõvasti nõrgestanud.

Mõlemad nimetatud haigused kahjustavad puude kasve: pigiroostega nakatuvad ennekõike puitumata rohelised võrsed, kuid võrsevähk tabab ka puitnud võrseid ning võib kahjustada ka käbisid ja seemneid, põhjustada puidu sinetust ning lõpuks puu ka hukutada.

Eesti katseala mändidel leidus enim aga männi-pudetõve kahjustust. See haigus õnneks puid oluliselt ei kahjusta, kuid muudab männiokkad pruuniks.

Analoogselt mändidega on rootslased Avispeale ja Oppredale istutanud ka kuuski, mille puhul said rootslased tõdeda, et siinsetel puudel on vähe kahjustusi.

Kuidas raieküpset kuusikut püsimetsana majandada?

Eesti Maaülikooli teadlased tutvustasid ringsõidust osavõtnuile Määril kasvavat ligi 70-aastast viljakas sinilille kasvukohatüübis kasvavat kuusikut. Nõukogude-aegsetest arusaamadest lähtudes oli istutustihedus küllalt kõrge ja nii kujunes sellest puhtkuusik, mida on majandatud tavapäraselt harvendusraietega. Vaadeldud puistu on küllalt kehvas sanitaarses seisundis, levinud on üraskikahjustused, juurepess ja teised seenpatogeenid, puudel leidub ka majandamise käigus tekkinud vigastusi. Seetõttu on metsas korduvalt tehtud ka sanitaarraiet.

Teadlaste huvi selle kuusiku puhul on aga seotud püsimetsamajandusega. Täpsemalt – alal tehtud mõõtmiste eesmärk on selgitada, kui edukas võiks olla tavapärase majandusajalooga puistus üleminek püsimetsakasvatusele.

Tulemused näitavad, et vaatamata üha hõredamaks raiumisele ei teki uuritavas kuusikus looduslikku uuendust sisuliselt üldse. Uut metsapõlve ei ole kasvama hakanud ka häiludes, kus vohavad valdavalt alusmetsaliigid ja mõned üksikud lehtpuud. Samuti seab puistu pikaajalise tuleviku kahtluse alla puude nigel tervis.

„Teisisõnu – soovides kujundada kuusikut mitmekesise struktuuriga puistuks, et majandada seda pikaajaliselt püsimetsana, peab seal tekkima elujõuline majanduslikult oluliste puuliikide looduslik uuendus ja ka praegu olemasolevad puud peaks olema märksa vitaalsemad,“ märkis uuringuala esitlenud Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Seemlapuude järglased on jõudsama kasvuga

Eesti Maaülikooli metsapuude parendamise peaspetsialist Tiit Maaten tutvustas projektiosalistele hariliku kuuse, hariliku männi, sanglepa ja arukase järglas- ning võrdluskatseid Ida-Virumaal Tarumaal. Järglaskatsete eesmärk on teada saada, milliste plusspuude järglased sobiksid kõige paremini tulevikumetsa kujundamiseks. Katses hinnatakse nende kasvu, puude kvaliteediomadusi, suremust ning täiendavalt kliimamuutuste taluvust ja haiguskindlust.

Võrdluskatsete eesmärk on aga võrrelda seemla- ja metsapuudelt võetud seemnetest kasvatatud taimede kasvu- ja kvaliteediomadusi. Regulaarselt tehtud mõõtmiste põhjal saab juba näiteks öelda, et hariliku männi seemlaseemnest kasvatatud taimede puhul on puud kümne aasta vanuses keskmiselt ligi 7% kõrgemad kui metsas kasvanud puude seemnetest kasvatatud puud. Ka on nende diameeter ümmarguselt 8% ja tagavara 19% metsapuude järglastest suurem.

Seega võib eeldada, et seemlapuudest kasvatatud taimed on jõudsama kasvuga.

Samamoodi räägivad kümneaastaste kuuskede mõõtmistulemused selle kasuks, et seemlaseemnetest saab paremaid kuuski kui puistust kogutud seemnest.

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor ja Eesti Metsaseltsi president Rein Drenkhan tõdeb, tulevikumetsi tuleb majandada viisil, et need oleksid tootlikud ja terved ning täidaksid ühtlasi erinevaid metsale omaseid ökosüsteemiteenuseid.

„Olulisima tulevikumetsa eesmärgi täitmiseks peame analüüsima ja tulemusi näitlikustama, et need jõuaksid arusaadavalt erinevate huvirühmadeni. Seepärast ongi Precilience`i projekti eesmärk hinnata ja näitlikustada, kuidas oleks otstarbekas tulevikumetsa majandada, millise seemnega metsi uuendada ning kuidas seda uuendust kujundada. Seda eesmärki rahvusvaheline Horizon Precilience`i demopäev ka edukalt täitis,“ lausus Drenkhan.

Drenkhani sõnul on ka edaspidi plaanis huvirühmadele projekti käigus saadud tulemusi näitlikult tutvustada.

Ringsõit sai teoks projekti “Precision climate resilience for agriculture and forestry sectors in the European boreal regions” toel. Projekti eesmärk on tugevdada põllu- ja metsamajanduse vastupanuvõimet kliimaga seotud muutustele. Projekt kestab 31. oktoobrini 2028.