Kaitsealuste maade audit ja väärtuse kadumisel kaitse alt välja arvamise korra väljatöötamine, regulatsioonid majandus- ja kaitsemetsade 70/30 jaotuse rakendamiseks, kliimaministeeriumi reformimine – niisugused mõtted kõlasid eile Äripäeva korraldatud konverentsil Puidutööstuse Äriplaan 2027 poliitikute vestlusringis.

Küsimusele, milline on teie erakonna kõige olulisem eesmärk metsa- ja puidusektori jaoks, nimetas enamik erakonna esindajaid vajadust hakata auditeerima kaitsealuseid maid ning tarvidust luua seadusandlus, mis võimaldaks kaitseväärtuse kadumise korral maid kaitse alt välja arvama hakata. Kordusid ka mõtted vajadus luua stabiilsus raiete (tooraine) osas, riigimetsa majandajas tuleks näha ikkagi metsade majandajat, mitte looduskaitseasutust ning liikuda tuleb omanikku usaldava metsamajandamise suunas.

„Murekoht kindlasti on looduskaitselised piirangud, mida tuleks vähendada ja liikuda omanikku usaldava metsamajanduse poole,“ lausus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja riigikogu liige Rain Epler. Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusest tuleb tema hinnangul üles leida M ehk majandamine, vastasel juhul muutub RMK iga päev rohkem looduskaitseorganisatsiooniks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, Kambja vallavanem Kajar Lember nimetas olulisemate eesmärkidena riigi otsuste ettenähtavust, mis annab ettevõtjale mingiks kindlaks perioodiks mahtude ja tegevuste osas kindluse, puidutööstuse regionaalsete töökohtade temaatikat ning arusaama, et raiemaht ei pea olema üks fikseeritud number.

Kaitsealuse maa inventuur

Reformierakondlase, riigikogu maaelukomisjoni liige Maido Ruusmanni sõnul on elementaarne, et stabiilsus raiemahus ja maakasutuses on vaja saavutada võimalikult kiiresti. Tema hinnangul on selle nimel tublisti samme ka astutud.

„[Energeetika- ja keskkonna]minister [ Erkki] Keldo on metsandusnõukoja kokku kutsunud ja loodame, et nad suudavad leida kompromissi looduhoiu ning maa- ja metsakasutuse vahel,“ lausus Ruusmann. Nii saaks tema ütlust mööda pikaajalise kindluse ja sektori uuesti investeerima ning ettevõtted teavad arvestada, mis tooret saab Eestist ja mida tuleb sisse tuua. Ruusmann nimetas ka riigikogu menetluses olevat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud ekspressrada, mis võimaldab suurinvesteeringuid kiiremini rakendada.

Keskkerakonna juhatuse liige Andrei Korobeinik rõhutas vajadust luua regulatsioon majandus- ja kaitsemetsade 70/30 jaotus rakendamiseks.

„70/30 suhet on võimalik hoida siis, kui selle taga on ka mehhanism olemas. Ehk kui võtad [maad] kaitse alla, peab olema tehtud inventuur, mis võimaldab võtta kaitse alt välja midagi, mis ei vääri kaitset. Ja kui ehitatakse mingi taristuobjekt ja võetakse selleks majandusmetsad maha, ei saa tekkida olukorda, kus sa pead midagi kaitse alt välja võtma,“ selgitas Korobeinik praegu puuduolevate regulatsioonide vajalikkust.

Rohkem puidust riigimaju

Eesti 200 ja riigikogu liikme Tarmo Tamme hinnangul peaks valitsuse kõige olulisem eesmärk olema biogeense süsiniku (mh puidu) väärindamine ja maksimaalne majanduses kasutamine.

„Selle kohta on ka häid näiteid, TARU varsti avatakse,“ tõi ta esile, lisades, et rahandusminister Jürgen Ligi on väga lähedal täitma koalitsioonilepingupunkti, et Riigi Kinnisvara aktsiaselts peaks hakkama maju rohkem puidust ehitama. Tamme hinnangul peaks ka ammune loosung „harvester on kliimakangelane“ saama kliimaseaduses rakenduse ning metsa kasvatamine ja biogeensest süsinikust erinevate asjade tegemine olema igati au sees.

„Selle kõigega on plaanis jätkata,“ lubas ta.

Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler nimetas erakonna jaoks kõige tähtsama eesmärgina, et riik ja kohalikud omavalitsused segaks ettevõtjaid tulu teenimisel võimalikult vähe.

„Praegu see tähendab kindlustunde tagasitoomist sektorile, tooraine saadavust, et raiutavat metsa vähemaks ei jääks,“ selgitas ta.

Parempoolsed on Kiisleri sõnul selgelt ka välja toonud, et looduskaitse peaks lähtuma kvaliteedist. „Meil kõik praegu tahavad hektareid lugeda – saab mingi hunniku hektareid kaitse alla, aga tegelikult peaks vaatama, mis neil aladel toimub ning liikuma selles suunas, et kui midagi looduskaitselist ei toimu, hakkame alasid ka kaitse alt välja võtma. Hindame kvaliteeti päriselt,“ rõhutas ta.

Samuti peab Kiisleri sõnul olema keskkonnamõjude hindamine lihtne ja konkreetne.

Erakonna Isamaa ja riigikogu liige Andres Metsoja hinnangul on suurim probleem see, et riik juhib jätkuvalt sektori arenguid deklartsioonide ja metsasõja kontekstis.

„Eesti on ühe oma väga olulise valdkonna konkurentsieeliste kasutamisel takerdunud – see barjäär tuleb murda. Metsoja sõnul ei ole Isamaa kliimaseaduse usku ja loodetavasti praegune koalitsioon sellega edasi ei tegele.

„Seda pole kellelegi vaja,“ lausus ta. „Iseküsimus on eesmärkides ja kuidas liikuda innovatsioonis uute väljakutsete suunal. Selle tagajaks on konkurentsi tagamine ka seadusruumis; investeerimiskindlus, mida riik läbi erinevate otsuste saab teha ja kahtlemata ka kogu ressursi tähelepanu all hoidmine – ühtpidi, et see oleks olemas, et SMI töötajaks ning tuleb kuulata pidevalt eksperte ja teadusuuringuid ja teha kaalutletud otsus.“

Kui suur võiks olla aastane raiemaht?

Palve nimetada, kui suur võiks olla aastane raiemaht tõi vastuseks nii selle, et seda pole vaja paika panna ja määrata tuleks hoopis raiemiinimum (Epler), kui ka näiteks arvamise, et kümne aasta keskmisena võiks raiemaht olla 15 miljonit tihumeetrit (Kiisler). Metsoja hinnangul jääb raiemaht edaspidi 10 miljoni tihumeetri piiresse, Tamm pakkus aastaseks raiemahuks 11,5 miljonit, Korobeinik 8–9 miljonit ja Lember 9,5 miljonit tihumeetrit

Kliimaminsteeriumi reform

Arutelu moderaator, Äripäeva programmijuht Toomas Kelt palus erakondade esindajail nimetada ka üks asi, mida nad teeksid, kui nende erakond saab valitsusse ja on seal enamuses.

Rain Epler: „Kaadrid otsustavad kõik. Kliimaministeerium kaheks või enamaks tükiks – energeetika ja majandamine ühele poole ning keskkonnaministeerium teisele poole või kinni ning RMK majandamise poole alla.“

Kajar Lember: „Regionaalpoliitilise suuna arvestamine kõikide otsuste juures on ülioluline.“

Maido Ruusmann: „Looks kindla kokkuleppe õigusruumi, mis puudutab omanike, omandi ja kaitsealuste maade piiramist ja riigimetsa majandamist.

Andrei Korobeinik: „Kliimaministeerium sellisel kujul läheb kinni ja looduskaitse alt väljaviimise õiguslikud alused peavad ka paika saama, siis 70/30 on tehtav.“

Tarmo Tamm: Teeks ära selle, et vähemalt 70% Eesti metsamaast on majandatavad metsad.“

Siim Kiisler: „Üks asi, mis on väga tähtis ja millest üldse pole täna juttu olnud, on Eesti lobbyaktiivsus Euroopa Liidus. See, et Euroopa ministrid moodustavad metsarikaste riikide ühenduse (For Forest Group+ – toim.) ja siis Eesti otsustab sellega mitte liituda – see oli sigadus ja sellised asjad tuleb lõpetada. Oma huvisid tuleb kaitsta!“

Andres Metsoja: Eesti rahvuslik rikkus vajab kaitset – need on mets, turvas ja põlevkivi. Kui me siin piiri ei pane, on meil väga suur probleem.