Metsandusnõukoda kogunes eelmisel reedel teist korda. Kohtumisel otsustati, et lähikuudel keskendub nõukoda metsanduse ja looduskaitse seadusemuudatustele, mis lahendavad praktilisi probleeme, täpsustavad ebaselgeid nõudeid ja vähendavad halduskoormust.

Kliimaministeeriumi teate põhjal arutas nõukoda sisuliselt nelja sätet. Kohaliku omavalitsuse seatud raiepiirangute kohta tehti ettepanek liikuda edasi muudatusega, mille kohaselt peab omavalitsus omanikuga kokku leppima maa omandamises või saamata jääva tulu hüvitamises. See kehtib juhul, kui omavalitsus keelab väljaspool kaitstavat loodusobjekti küpses või valmivas metsas uuendusraie. Muudatuse põhimõte on, et piirangu seadja kannab ka selle kulu. Arutelus rõhutati samas, et kogukonnal peab jääma võimalus enda elukeskkonda kaitsta ja kõik piirangud ei saa automaatselt hüvitamisele kuuluda.

Metsateatise kümnepäevase ooteaja puhul tehti ettepanek kaotada see hooldus-, trassi- ja valikraie puhul. Algse ettepaneku järgi oleks see kehtinud ka kujundusraiele, kuid arutelu tulemusel jääks kujundusraiele ooteaeg alles. Ooteaeg kehtib edasi ka uuendusraiele, raadamisele ja sanitaarraiele.

Looduskaitseseaduses ei ole plaanis sisse viia muudatust vabatahtliku looduskaitselepingu sõlmimise osas eramaal. Vabatahtliku looduskaitse põhimõtted leidsid küll põhimõttelist toetust, aga liikmete ootused lepingu kestusele, paindlikkusele ja rahastusele läksid lahku.

Loobuti ka kaitstavale metsamaale 99-aastase kasutusvalduse seadmisest. Nõukoja mitmed liikmed leidsid, et kaitsealuse maa omandamise kõrvale ei ole vaja uut mehhanismi, vaid pigem senise lahenduse paremat rahastust.

Hüvitamise kriteeriume tuleb täpsustada

Nõukojas erametsaomanike huve esindav Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve lausus, et erametsaomanike jaoks kõlas kohtumiselt väga oluline põhimõte: minister võttis kindla seisukoha, et looduskaitseliste piirangute talumise eest tuleb maaomanikke kohelda võrdselt, ehk hüvitamine ei tohi sõltuda sellest, kas piirangu kehtestaja on riik või kohalik omavalitsus.

Samas tõdes ta, et seadusemuudatuse järgi nähakse piirangute hüvitamist üksnes juhul, kui omavalitsus keelab uuendusraie.

„Neid kriteeriume tuleb täpsustada, sest nii riik kui ka kohalikud omavalitsused ei pruugi uuendusraiet otseselt keelata, kuid võivad seada metsade majandamisele lisatingimusi, mis muudavad uuendusraie tegemise sisuliselt võimatuks,“ lausus Järve.

Katsed võiks saada eriloa

Eesti Maaülikooli tenuuriprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Veiko Uri sõnul on metsateadlastel põhjendatud ootus, et teadusetöö eesmärgil võiks metsas Keskkonnaametiga kooskõlastatult teha ka selliseid töid ja katseid, mida praegune metsaseadus ei luba.

„Näiteks oleks katsete rajamiseks vaja keskealises metsas vähendada täiust enam, kui praegune seadusandlus seda võimaldab, kuid see pole kuidagi võimalik. Samas oleme vähemasti sõnades teaduspõhine ja innovaatiline metsariik, kus ülikoolidel peaks olema võimalus praktilisi teadustöid ja katsetusi teha. Iga uudne metsakasvatuslik võte vajab enne praktikasse jõudmist põhjalikku testimist,“ selgitas ta.

Uri märkis, et reedesel metsandusnõukoja kohtumisel nimetatud teema aruteluks ei olnud, kuid ka selles osas liigutakse sedusemuudatusega edasi.

Lõplik nimekiri sätetest, millele edaspidi keskendutakse, selgub pärast seda, kui nõukoja liikmed on seaduseelnõude tagasiside koondi üle vaadanud.

Novembris koguneb teadusnõukoda

Kestliku metsanduse proportsioonide ja mõõdikute küsimustega hakkab tegelema metsanduse teadusnõukoda, mis koguneb esimest korda novembris ja kuhu kuuluvad nelja ülikooli teadlased. Ministeerium teeb ettepaneku, et teadusnõukoda hindaks, kas ja millistel eeldustel saab kehtestada majandatava ja kaitstava metsamaa vahekorra ning kestliku metsanduse proportsioonide ja mõõdikute küsimustega. Teiseks, milliste näitajatega mõõta liikumist kestliku metsanduse poole. Kohtumine näitas, et kevadel pausile pandud 70/30 põhimõtte osas on nõukogu liikmed endiselt eriarvamusel. Mitme liikme hinnangul on pikaajaline suund olulisem kui üks number.

Oktoobri teises pooles saavad liikmed kohtumise kokkuvõtte ja täpsustatud eelnõud. Nii saavad nad kohapeal välja öeldud seisukohti või tähelepanekuid vajadusel täpsustada. Seejärel avaldab ministeerium kohtumise kokkuvõtte ja nimekirja sätetest, millega edasi liigutakse, eeldatavasti novembri esimesel nädalal. Metsandusnõukoda koguneb edaspidi iga poolteise kuni kahe kuu järel. Järgmine kohtumine toimub detsembris või jaanuaris.

Esimest korda vedas kohtumist energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, kes võttis nõukoja juhtimise üle oma eelkäijalt Andres Sutilt. Loe lisaks: Metsandusnõukoda arutas metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi | Kliimaministeerium