mai 2, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Soodne ilm andis istutushooajale varasema stardi

Plusskaardid ja kuiv kevadilm on loonud soodsad tingimused, mis võimaldavad erametsades tänavust metsaistutushooaega alustada harjumuspärasest varem. Metsaühistute kaudu tellitud metsataimede koguse põhjal paistab erametsaomanike huvi metsauuenduse vastu olevat tänavu suurem kui mullu, öeldakse Eesti Erametsaliidu pressiteates.

Rakvere Metsaühistus alustati istutustöödega eelmise nädala lõpus, kui saabus esimene osa liikmete poolt tellitud 300 000 taimest. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Rakvere Metsaühistu juhi Meelis Matkamäe sõnul on nii varane hooaja algus erandlik. „Kuuldavasti pandi Lõuna-Eestis esimesed taimed mulda juba märtsi lõpus. Meil põhjarannikul sulab maapind kauem, kuid rekordiliselt varajane istutusaasta tuleb siingi,“ ütles Matkamäe.

Taimede saabumine Rakvere metsaühistusse. Foto: Eesti Erametsaliit

Metsaühistud üle Eesti on erametsaliidule kinnitanud, et erametsaomanike huvi metsauuenduse vastu on tänavu suurem kui mullu. Seda peegeldavad ka mitmele metsaühistule taimi vahendava Keskühistu Eramets koondandmed. Juhatuse liikme Atso Adsoni kinnitusel on tänavuseks kevadeks nende kaudu tellitud 1,86 miljonit taime ehk üle 100 000 rohkem kui mullu terve aasta peale kokku.

Adsoni kinnitusel istutatakse erametsadesse klassikaliselt siin kõige paremini kasvavaid ja ennast juba tõestanud puuliike. „Kuusk, kask ja mänd on meie metsauuenduse püha kolmainsus,“ rääkis ta.
„Väiksemas mahus katsetatakse loomulikult ka teiste puuliikidega, kuid nende osakaal on marginaalne. Puuliigi valiku määrab eelkõige pinnas ja kasvukeskkond. Aastakümnete kaugusele tulevikku on võimatu näha ning kunagi ehk ideaalse puuliigi ennustamist omanikud väga katsetada ei riski,“ ütles Adson.
Metsa lõplik kooslus kujuneb edasiste hooldusraiete käigus, sest istutamisel arvestatakse ka loodusliku uuenemisega ning taimede vahele hakkavad kasvama teisedki meie metsadele omased puuliigid.
Viimase ligi 20 aasta jooksul on erametsade istutusmaht järjepidevalt kasvanud ja on nüüdseks võrreldes tollase ajaga ligi neljakordistunud ja võiks tänavu prognooside järgi jääda suurusjärku 13-15 miljonit taime.

„Istutusmahu kasvu on toetanud nii riigi poolt makstav metsauuendustoetus kui ka metsaomanike kasvav teadlikkus sellest, kui oluline on mets õigel ajal uuendada, et ka järgmistele põlvkondadele jääksid terved ja elurikkad metsad,“ ütles Matkamäe.

MTÜ Eesti Erametsaliit on Eesti suurim erametsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on 21 metsaühistut üle Eesti.

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.