juuni 7, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Kährikud tegutsevad laial rindel

Metsatöödel tuleb tänapäevalgi ette valskust – olgu see siis tahtlik, kogemata juhtunud või inimlikust lohakusest tekkinud. Ka petuskeemid muutuvad metsanduses üha rafineeritumaks.

Kõnetraadi teises otsas istuv noorsand proovib endast jätta sõbralikku ja usaldus­väärset muljet: „Tervist! Helistan teie metsa­kinnistu pärast!“ Ta kõnetab metsaomanikku eesnime pidi, on imehästi kursis tema metsa vanuse ja suurusega ning pakub varmalt abi: „Meie tehnika töötab just praegu teie kandis!“

Selline kõne võib tulla kõigest mõni tund pärast metsateatise esitamist.

„Metsateatised on avalik info ning nähtavad metsaregistri kaudu kõigile huvilistele,“ vastab helistaja ärritunud omaniku küsimusele, kust ta verivärskest metsateatisest üldse teadlik on. „Jälgime sealt aktiivseid teatisi ja nende põhjal jõudis ka teie kinnistu info meieni.“

Metsamehed hüüavad niisuguseid pealetükkivaid helistajaid kährikuteks. Avalikkuse ette jõuab igal aastal juhtumeid, kus omanik on müünud neile oma metsa raieõiguse, aga saanud kas rahaga tüssata või on siis maha võetud rohkem puid, kui oli kokku lepitud. Võib üpris kindlalt väita, et metsandussektori lömmis maine on suuresti kährikute töö: just nende tegevus on laiades rahvahulkades kinnistanud kujutelma metsaärimeestest kui üksnes raha peal väljas olevatest ahnuritest, kes ei hooli loodusest ega inimestest.

Harva õnnestub kährikute tegevusest leida midagi otseselt kriminaalset, sest ostupakkumiste tegemine pole kapitalismis ju keelatud. Seega, kuni riik avaldab talle usaldatud metsaandmeid igaühele, peab metsaomanik ise vaatama, kuidas kährikute eest hoiduda.

Enamasti toimetavad metsa ülestöötajad ikkagi seadusetähte ja ka metsaomaniku huve järgides. Foto: Eesti Metsamajandajate Selts

Ära lase end ahvatleda!

Kõige hullem variant, mis võib kaasa tuua ka suurima kahju, on see, kui volitusega antakse kogu metsa­majandamine alates metsateatise võtmisest kuni raiutud materjali müügini võõrastesse kätesse. Nõnda kaotab maaomanik täielikult kontrolli oma vara üle ning kõik edasine, sh see, kui palju omanik raiest üldse teenib, muutub usalduse asjaks. Usaldust on aga lihtne petta, kui kogu võim metsas tehtavate tööde üle on volitusega üle antud võõrale.

🔒 Edasi lugemiseks telli digipakett, või kui omad juba digipaketti siis logi sisse.

 

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.