oktoober 16, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Küsitlus: Eesti elanikud peavad metsa- ja puidusektorit oluliseks

Käesoleva aasta juulis läbi viidud Norstati arvamusküsitlus näitab, et Eesti elanikud üldiselt toetavad metsade majandamist ning peavad metsa- ja puidusektorit Eesti majandusele oluliseks valdkonnaks. Ühtlasi on kasvanud nende inimeste hulk, kes vastavad esitatud küsimustele: ei oska öelda.

87% vastanutest peab metsade majandamist vajalikuks, 74% hindab metsa- ja puidutööstuse mõju oluliseks Eesti majandusele ja inimeste heaolule ning sama suur osa näeb sektorit olulise tööandjana maapiirkondades.

Kuigi suur osa vastanutest peab metsade majandamist vajalikuks ning metsa- ja puidutööstuse mõju majandusele oluliseks, on nii arvavate inimeste osakaal võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra langenud. Näiteks 2024. aastal läbi viidud küsitluse põhjal pidas metsade majandamist vajalikuks 90% elanikkonnast ning sama suur hulk inimesi leidis, et metsa- ja puidutööstuse mõju on oluline Eesti majandusele ja inimeste heaolule.

Metsade majandamisega ei ole nõus 5% vastanutest ning 9% ei oska selle kohta midagi arvata. Metsa- ja puidutööstuse mõju Eesti majandusele ja inimeste heaolule ei oska hinnata 22% elanikkonnast, 5% aga ei pea seda üldse oluliseks.

Maapiirkonna oluliseks tööandjaks peab metsa- ja puidusektorit 74% elanikkonnast, 18% ei osanud seda öelda ning 8% metsa- ja puidusektorit oluliseks maapiirkonna tööandjaks ei pea.

Maapiirkonna oluliseks tööandjaks peab metsa- ja puidusektorit 74% elanikkonnast. Pildil osaühingu Puidukoda tootmine Rakvere külje all Näpil. Seal töötab üle 20 inimese. Foto: Tiina Kõrtsini

Toetus puidu kasutusele kasvab

Enamik vastanutest ehk 55% leiab, et puidust toodete kasutamine teistest materjalidest toodete asemel on üks võimalustest kliimaprobleeme leevendada. See näitaja tähistab olulist tõusu: kui 2023. aasta kevadel oli toetus puidust toodete kasutusele 35% ja 2024. aastal 48%, siis praegune 55% on viimaste aastate kõrgeim tulemus.

Samas 26% vastanutest ei oska puidust toodete kasutamise osas enda seisukohta öelda ning 19% arvab, et puidust toodete kasutamine teistest materjalidest toodete asemel pole üks võimalustest kliimaprobleeme leevendada.

Metsa- ja puidusektorit peab keskkonnasõbralikuks ja vastutustundlikuks tööstusharuks pool vastanutest. Võrreldes 2024. aasta küsitlusega on nii arvavate inimeste osakaal pisut langenud, 2024. aastal oli nimetatud seisukohal 53% küsitletutest, ent näiteks 2023. aasta maikuus pidas metsa- ja puidusektorit keskkonnasõbralikuks ja vastutustundlikuks tööstusharuks 40% küsitletutest. Ühtlasi ei ole selle väitega nõus veerand vastajatest ning veerand ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.

Kõige olulisemaks metsatööstuse puhul peab 57% vastajatest metsade kaitset ja üleraie vältimist. 20% nimetab Eesti varustuskindlust ja isemajandamist ning 19% selgust ja tasakaalu majandusmetsade ja kaitsealade vahel.

Küsitluse viis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel läbi uuringu firma Norstat ning selles osales tuhat Eesti elanikku vanuses 18 kuni 74 eluaastat Eesti eri paigust.

Kokkuvõtet küsitlusest saab lugeda ka EMPL-i kodulehelt, ühtlasi leiab sealsest kirjutisest ka lingi küsitluse tulemustele: Küsitlus: Eesti elanikud peavad metsa- ja puidusektorit oluliseks | EMPL

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.