Täna avati Eesti maaülikooli Järvselja uus jahiloss. Selle palkosa ehitanud ettevõtte Hobbiton töömehed mõtlesid hoone jaoks välja täiesti erilise nurgatapi – kuusetapi. Lossis leidub palju muudki vaatamisväärset.

Jahilossi palkseintes on esin­datud viit tüüpi tappi: välis­­­­seintel on tuulelukuga järsk nurk ja sise­­­seintel tuulelukuga puhta nurga lihtne variant, lisaks selle raskem vorm kalasaba-tapina, neljandaks on Eestis
haruldane Soome tapp ning kõige krooniks täiesti uudne kuusetapp.

„Kuusetapp on välja mõeldud spetsiaal­selt selle maja jaoks,“ ütles Hobbitoni Eesti müügijuht Ragner Lõbu. „Väljaõppinud metsameestena tahtsime jahilossi endast jätta väikese märgi. Kuna aga kuusetapp on hästi dekoratiivne, siis võib-olla hakkab keegi seda kasutama ka mujal. Selle tegemine nõuab küll päris palju vaeva ja suurt täpsust.“

Palgitöö iseärasustena saab veel nimetada auguga sarikaotsi, millele on antud Järvselja ürgmetsakvartali sümboli Raudhundi kuju, ning vana jahilossi palkide taaskasutamist hoone esikuseinas.

„Vanad palgid puhastasime sooda­pritsiga ja asetasime seina püstistena. Seda tegime selleks, et demonstreerida Vabadussõja-järgset ehitusstiili, mille puhul asunikutalude hooneid ehitati püstistest palkidest,“ selgitas Lõbu. „Toona taheti sel moel ära kasutada iga viima­ne kui palgijupp. Niisugune sein on konstruktsiooniliselt tugev, aga mitte soojapidav. Erinevalt horisontaal­palkidest valmistatud seinast vajab püstpalkidest sein lisasoojustust.“

Lõbu sõnul kulus jahilossi seinteks kolm kilomeetrit ehk umbes 220 tihu­­meetrit männipalki, mis on pärit ümbrus­konna metsadest. Katuse­tarind võttis veel 110 tihumeetrit. Peatöövõtja AS Tartu Ehitus rajatud hoone tsiteerib arhitektuuriliselt nii 1912. kui ka 1980. aastal valminud Järvselja jahilossi, kuid on neist tunduvalt avaram ja valgusküllasem. Üle 500ruutmeetrise pinnaga lossi köetakse maakütte abil, saalis on ruumi vähemalt 60 toolile ja 15 lauale, osa katusekive toodab päikese­energiast elektrit. Hoones on moodne köök ja saun ning numbritoad 35 inimesele (igas toas on oma dušš ja WC).

Külaline võib oma toa ukse üles leida peale numbri ka sellel kujutatud puuliigi lehe või okka pildi järgi, mis on kantud sellest puuliigist uksesildile. „Kus siis veel puuliike õppida kui mitte Järvseljal,“ muigas Eesti maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid. Tema sõnul on uus jahiloss ideaalne paik üliõpilastele seminaride ja praktikumide korraldamiseks.