mai 25, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Riigikohus: rohevõrgustikes tuleb raieteatisi sisuliselt kaaluda

Kui mets paikneb nn rohevõrgustiku alal, mis on kindlaks määratud maakonnplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse planeeringutega, peab keskkonnaamet enne raieteatise kinnitamist süvenema rohevõrgustikuga seotud erinõuetesse. Nii nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai otsusest, millega rahuldati Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus.

Vaidlus puudutas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt 2021. aastal Tartumaal Elva vallas esitatud kaht raieteatist üldpindalaga 1,93 hektarit. Päästame Eesti Metsad MTÜ heitis Keskkonnaametile ette, et ehkki raieala kuulus rohevõrgustikku, kinnitas keskkonnaamet teatised automaatmenetluses ega kaalunud sisuliselt, kas need on põhjendatud ja tagavad rohevõrgustiku toimimise.

Tallina halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus jätsid kaebused rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Ivo Pilving, Julia Laffranque ja Nele Siitam olid teist meelt, tühistades ringkonnakohtu otsuse.

Riigikohtu sõnul ei välista metsa paiknemine rohevõrgustiku tuumalal iseenesest metsa raiumist, sh lageraiet, kuid riigikohus sedastas, et rohevõrgustiku eesmärk ei ole mitte pelgalt metsaala kui sellise säilitamine, vaid eri tüüpi ökosüsteemide, sh elupaikade säilitamine. “Lageraie toob aastakümneteks kaasa teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets ning need ei pruugi tagada kõikidele liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning seeläbi geneetilist mitmekesisust,” leidis Riigikohus.

Seetõtutu peab keskkonnaamet nüüdsest rohevõrgustiku alale esitatud metsateatise puhul kaaluma konkreetseid asjaolusid, arvestades varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid asjaolusid. Säärane kaalumine on eriti vajalik siis, kui kohalik omavalitsus ei ole oma planeeringus ise sätestanud kitsendusi, millele raie peab vastama.

“Metsateatise menetluse võib osaliselt automatiseerida, kui infosüsteem suudab mh ära tunda ja vajaduse korral ametnikele otsustamiseks edastada need metsateatised, mille puhul ei saa eeldada ohu puudumist rohevõrgustiku toimimisele,” ütles Riigikohus.

Lisaks tuleb rohevõrgustikes esitatus raieteatised enne kinnitamist avalikustada: “Keskkonnaamet peab teavitama avalikkust rohevõrgustikuga hõlmatud metsa raiumiseks esitatud metsateatisest enne selle registreerimist, et mh keskkonnaühendused saaksid esitada oma vastuväited.”

Foto: Alo Lõhmus

Autor

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.