Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) töötab juba paar aastat metsaökoloogide meeskond, kes annab soovitusi raiete tegemiseks majandusmetsas nõnda, et see ei kahjustaks liikide elukeskkonda. Edasi lükatavate raiete maht jääb 3–4 protsendi kanti.
2024. aastal tööd alustanud RMK metsaökoloogide meeskond teeb koostööd sama asutuse raieplaneerijatega. Majandatava riigimetsa eraldisele kavandatud raie ökoloogilise sobivuse üle otsustamiseks määratakse esmalt selle eraldise jaoks raiete kontsentratsiooni indeks, mis aitab hinnata metsamaastiku majandamise intensiivsust.
„Huvipakkuva eraldise keskelt 500 meetri raadiuses antakse naabereraldistele raiekaalud ehk väärtused ühest kümneni. 1 tähendab seda, et eraldisel ei ole raiet teostatud, ja 10 viitab intensiivsele majandamisele,“ selgitas RMK metsaökoloogide juht Teele Paluots.
Nende väärtuste põhjal arvutab tarkvara raieplaneerijatele huvipakkuva eraldise jaoks raiete kontsentratsiooni indeksi, mis ei tohiks olla suurem kui 5,05. Kui see on siiski nii, siis paluvad metsaökoloogid kavandatud raie edasi lükata. Eesmärk on, et RMK majandusmetsa kõikide eraldiste keskmine kontsentratsiooniindeks ei suureneks üle 2024. aasta keskmise väärtuse (3,24).
Metsaökoloogide teine tööriist on nn vana metsa ruut. Sellega hinnatakse üle 80aastaste metsade osakaalu RMK majandusmetsa 5 x 5 kilomeetri suurustel ruutudel. Igas ruudus leitakse kõigi kasvukohatüüpide üldpindala ja võrreldakse seda teaduskirjanduses toodud andmetega selle kohta, kui palju peaks nende kasvukohatüüpide vanades metsades olema neile iseloomulikke looduslikke häiringuid. Kui tulemus viitab vanade metsade defitsiidile ruudus (alla 25% eeldatust), värvub muidu roheline ruut siniseks (defitsiit väheviljakatel muldadel kasvavates vanades metsades), kollaseks (defitsiit viljakate muldadega metsades) või punaseks (defitsiit mõlemas kategoorias).
„Peaaegu 90 protsenti ruutudest on meil rohelised. See tähendab, et vanade metsade ökoloogiline baas on riigimetsas suures osas tagatud,“ sõnas Paluots. „Teisteski ruutudes on vana mets olemas, aga me peame neis pöörama tähelepanu olukorra parandamisele.“
Kolmandaks osalevad ökoloogid raiete planeerimisel majandusmetsades, kuhu on registreeritud mõne kaitsealuse liigi elupaik. Esmalt hinnatakse olukorda kaardi põhjal, vajaduse korral tehakse ka paikvaatlusi. „Me lähtume metsade väärtuspõhise majandamise juhisest ehk keskkonnaameti tabelist, kus on metsamajandamise soovitused ja tingimused 250 kaitsealuse liigi kohta. Rakendame osa liikide puhul rangemaid tingimusi, et tagada nende liikide säilimine metsamaastikus,“ ütles Paluots. „See annab ka raie planeerijatele turvatunde, et nad on kõiki riske kaalunud.“
Paluotsa sõnul paluvad RMK ökoloogid kokkuvõttes edasi lükata 3–4 protsenti majandatavasse riigimetsa kavandatud raietest, et hoida metsade ökoloogilist tasakaalu.
