Luua Metsanduskooli esimese aasta õppurid Kelli Teppo ja Elisabeth Jürisson kinnitavad, et tänapäevase forvarderi juhtimisega tulevad edukalt toime ka naised.

Õppeplatsil seisev suur kokku­veotraktor ehk forvarder möiratab käima ja selle tõstuk hakkab notte ükshaaval koormasse sättima. Masina juht ei ole kogenud metsamees, vaid selleks on Luua Metsandus­kooli forvarderioperaatori eriala esimese aasta õppur Elisabeth Jürisson. „Päris masinaga on ikka hoopis teistmoodi kui simulaatoriga,“ kommentee­rib ta pärast koorma valmis saamist. „Päris masin on tundlikum, reageerib kõige väiksemalegi kangiliigutusele.“

Tema kooliõde Kelli Teppo aga arvab, et päris masinaga on lihtsamgi kui simulaatoriga. „Simulaatoris ei ole sellist vaate­välja nagu masina kabiinis,“ ütleb ta.

Simulaatoris tuleb õpilastel täpselt täita koorma koostamise kvaliteedi kohta ette antud nõudeid, näiteks peavad notid asetuma otsaga vastu käru ja kabiini vahelist sirmi. Kui see oskus käes, pääseb õpilane harjutama forvarderitrenažöörile, millega saab harjutussaalis tõsta juba päris notte, ning viimaks ootabki ehtne masin.

Luual õpib forvarderi­operaatoriks praegu kolm tütarlast. „Kogu aeg ümbritseb meid kari poisse,“ muigab Elisabeth. „Kui esimesel päeval oli tutvumis­laager, tuli üks poiss meie juurde ja küsis: „Kas te kavatsete hakata kunagi masinat ise ka parandama?“.“ Kelli lisab: „Me vastasime: „Ilmselgelt kavatseme, nii palju, kui suudame ja oskame“.“

Metsamasinaõppe üksuse instruktor Ivo Jürisson, kes on Elisabethi isa, kinnitab tüdrukute juttu. „Lihtsamate remonditöödega, nagu kütusefiltri või hüdrovooliku vahetamine, saavad ka naised masina peal väga hästi hakkama,“ sõnab ta. „Pole enam nii nagu vanasti Vene traktoritega, kus raud oli raske ja tuli kõvasti rassida.“

Lisaks õpitakse sel erialal ka metsanduslikke üldaineid ning tavapäraseid keskkooliaineid.