Metsandus on pika vaatega tegevusala. Otsused, mis langetatakse täna, mõjutavad metsa seisundit aastakümnete pärast. Seetõttu ei saa vastutustundlik metsamajandamine tugineda üksnes kogemusele ja traditsioonidele. Üha olulisemaks muutub teaduspõhine lähenemine, mis aitab teha paremaid otsuseid nii metsade kasvatamisel ja majandamisel kui ka kliimamuutustega kohanemisel.
Foreko grupi ettevõtetele on koostöö teadlastega osa igapäevasest arengust, mitte kõrvaltegevus. Koostöö Eesti Maaülikooliga on kestnud juba aastaid. Ühisprojektide raames on rajatud katsealasid nii kasutusest välja jäänud rohumaadele kiirekasvuliste lehtpuude uurimiseks kui ka metsamaale segapuistute uurimiseks. Jälgitakse metsade kasvukäiku, puuliikide sobivust muutuvates kliimatingimustes, süsiniku sidumise võimekust ning metsamajanduslike võtete mõju metsade tootlikkusele ja elurikkusele. Mitmes uuringus kasutatakse ka uudseid meetodeid, näiteks stabiilsete isotoopide analüüsi, mis võimaldab uurida vee ja toitainete liikumist metsaökosüsteemis seda häirimata. Nii sünnivad teadmised, mis aitavad kujundada tootlikumaid ja samal ajal vastupidavamaid metsi.
Üks olulisemaid uurimissuundi on seotud puuliikide mitmekesisuse ja metsade vastupanuvõimega. Me osaleme projektis LIFE-SIP AdaptEST, kus uuritakse segapuistute arengut ja eri puuliikide koostoimet. Segapuistuid peetakse üheks võimalikuks lahenduseks, mis aitab vähendada kliimamuutustest tulenevaid riske, säilitades samal ajal metsa majandusliku väärtuse. Uuritakse nii tavapäraseid metsapuuliike kui ka liike, mis võivad tuleviku kliimatingimustes osutuda senisest konkurentsivõimelisemaks.
Metsakasvatus on ringbiomajanduse väärtusahela esimene osa. Osaleme Fibenoli veetavas rahvusvahelises projektis WoodCell, mis koondab innovatsiooni, tootmise ja rakenduste arendamise liidreid, hõlmates kogu väärtusahelat puidust valmistoodeteni. Projekti eesmärk on rajada uue tehnoloogiaga tööstusliku suurusega mikrokristalse tselluloosi tootmisliin ning leida mikrokristalsele tselluloosile uusi rakendusvõimalusi. Foreko roll on Eesti Maaülikooli teadlaste abiga välja töötada teaduspõhised kaasikute ja kaseistandike kasvatamise mudelid, mis annaksid metsaomanikele kaasikute kasvatamise soovitusi. Mudelite koostamisel hinnatakse nii elurikkust kui ka metsade süsiniku sidumise võimekust.
Teaduskoostöö ulatub ka kliimamõjude hindamiseni. Foreko osaleb rahvusvahelises projektis ECOLOOP, mille käigus arendatakse metsa- ja metsastatud alade süsinikukalkulaatorit. Selle abil saab täpsemalt hinnata, kui palju süsinikku metsad seovad ning kuidas majandamisvõtted seda mõjutavad. Foreko roll projektis on katsetada lahendusi reaalses metsamajandamises.
Teaduspõhine metsandus ei tähenda üksnes katsealasid ja uurimisprojekte. Sama oluline on järgmise põlvkonna metsandusinimeste toetamine. Alates 2024. aastast teeb Foreko koostööd
SA Artur Nilsoni Fondiga, et toetada Eesti Maaülikooli metsandusüliõpilasi ja noori teadlasi. Igal aastal antakse välja stipendiume bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, aidates kaasa sellele, et metsandusse jõuaksid uued teadmised, värsked ideed ning järgmise põlvkonna valdkonna eestvedajad.
Mets kasvab aeglaselt ja seetõttu sünnivad ka väärtuslikemad teadmised aastatega.
Just pikaajaline teadlaste, ettevõtjate ja tulevaste spetsialistide koostöö aitab tagada, et Eesti metsad oleksid ühtaegu tootlikud, elurikkad ja muutuvatele oludele vastupidavad. Teadus ei ole metsanduses eesmärk omaette, vaid see on tööriist, mis aitab näha tänasest kaugemale.
