Väikesed puiduettevõtted ei ole tarneahela sertifikaadi haldamisega enam üksi. PEFC pakub lahenduse: turule tuleb uus tarneahela grupisertifikaat. Metsanduses teatakse PEFC sertifikaati ammu, kuid järjest olulisemaks muutub küsimus, kuidas tõendada puidu päritolu kogu tarneahela ulatuses – metsas langetatud puidust kuni lõpptarbijani. Just selleks on loodud PEFC tarneahela sertifikaat.
BM Certification Estonia OÜ arendusjuhi ja audiitori Ülo Roobi sõnul annab sertifikaat sõltumatu kinnituse, et ettevõtte protsessid vastavad kehtivatele nõuetele ning kogu süsteemi usaldusväärsus põhineb akrediteeritud ja erapooletutel hindajatel.
Eesti turule jõuab uus võimalus: PEFC tarneahela grupisertifikaat. Seni pidi iga ettevõte kogu protsessi läbima iseseisvalt, ent grupisertifikaadi puhul koondavad mitu ettevõtet oma jõud. Iga liige säilitab oma identiteedi, kliendid ja iseseisvuse, kuid osa sertifitseerimisega seotud kohustustest korraldatakse ühiselt. Roobi sõnul vähendab selline lähenemine ettevõtete halduskoormust, säilitades samal ajal standarditele vastavuse ja tarneahela usaldusväärsuse.
Miks peaks üks ettevõte tarneahela sertifikaati üldse vajama? Enamasti nõuavad seda kliendid ja turud. Sertifikaat on paljudel juhtudel eeltingimus ekspordiks, hangetel osalemiseks või koostööks suuremate klientidega. Samas ei piirdu selle väärtus ainult välisturgudega. Tulevase grupisertifikaadi haldaja Mari Kalda sõnul suureneb tootmisprotsessi vastutustundlikkuse tõendamise tähtsus ka Eesti turul. „Üha rohkem hankijaid, ehitusettevõtteid, tootjaid ja avaliku sektori organisatsioone soovib teada, kust kasutatav materjal pärineb. Sertifikaat aitab ettevõttel seda usaldusväärselt tõendada.“
Grupisertifikaadiga oodatakse liituma eelkõige väikesi ja keskmise suurusega puidu-, paberi- ja pakendisektori ettevõtteid. PEFC reeglite järgi saavad grupis osaleda ettevõtted, kus on kuni 50 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot.
Grupisertifikaadi peamine eelis võrreldes individuaalsega on see, et ettevõte ei pea kogu süsteemi üksi üles ehitama. Grupis on olemas ühised protseduurid, juhendmaterjalid, koolitused ja tehniline tugi. See vähendab nii kulusid kui ka halduskoormust. Sertifitseerimise ja audititega seotud kulud jagunevad mitme liikme vahel.
Kalda sõnul aitab grupimudel vältida ka tüüpilisi vigu, mis tekivad siis, kui sertifitseerimisega puututakse kokku esimest korda. „Ettevõte saab keskenduda oma põhitegevusele, samal ajal kui grupijuht aitab süsteemi üles ehitada ja korras hoida.“ Grupihaldaja korraldab kogu süsteemi toimimise, suhtleb sertifitseerimisasutusega, koostab ühised protseduurid, teeb siseauditeid ning pakub liikmetele juhiseid ja koolitusi. Kalda rõhutab, et grupijuht ei täida nõudeid ettevõtte eest ega võta üle selle vastutust. „Ettevõte vastutab ikka ise oma tegevuse eest, kuid saab tuge nõuete mõistmisel, süsteemi rakendamisel ja vajalike tegevuste õigeaegsel tegemisel,“ täpsustab ta. „Eesmärk on pakkuda mitte üksnes sertifikaadi vormistamise teenust, vaid luua pikaajaline koostöövõrgustik.“
Sertifikaadiga kaasneb ka kontrollisüsteem. Kõik grupi liikmed läbivad siseauditid ning gruppi tervikuna kontrollib sõltumatu sertifitseerimisasutus. Välisauditites kasutatakse riskipõhist valimit, mis tähendab, et igal aastal ei auditeerita kõiki ettevõtteid. See muudab süsteemi väiksematele ettevõtetele kuluefektiivsemaks.
Samas kaasneb grupimudeliga vastutus: kui mõnes ettevõttes avastatakse tõsine mittevastavus, võib see mõjutada kogu gruppi. Nii põhineb grupisertifikaat usaldusel, koostööl ja ühisel vastutusel – eesmärgiga muuta rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetel
Vaata lähemalt:
