Metsa majandamine on suuresti õigete otsuste tegemise kunst. Kui palju on noorendikke, mis vajavad juba hooldust? Millal on õige aeg teha harvendusraiet? Kui palju on mets viimaste aastatega kasvanud? Milliste piirangutega tuleb enne tööde planeerimist arvestada?
Veel kümmekond aastat tagasi tähendas nendele küsimustele vastuste leidmine vanade inventeerimisandmete, kaartide ja märkmete võrdlemist ning regulaarseid metsaskäike.
Tänapäeval on metsaomaniku käsutuses märksa rohkem infot – satelliidipildid, kaugseireandmed, kasvumudelid ja mitmesugused digitaalsed andmekogud. Küsimus on mitte enam niivõrd andmete puuduses, kuivõrd selles, kuidas neist kasulikku teavet välja sõeluda. Selleks kasutatakse üha enam lahendusi, mis ühendavad registriandmed kasvumudelite ja kaugseirega. Metsaomanik saab võrrelda registriandmeid ajakohastatud hinnangutega ja langetada otsuseid värske info põhjal.
Õige töö õigel ajal
Tihti on küsimus mitte selles, kas metsas on vaja tööd teha, vaid selles, millised tööd ja kus valida sel hooajal. Just siin muutuvad digitaalsed tööriistad metsamehe abiliseks. Need aitavad tähelepanu juhtida puistutele, mis võiksid vajada sekkumist, ning koondavad eri allikatest pärineva info ühte vaatesse. Nii ei pea metsaomanik kogu kinnistute portfelli pidevalt käsitsi üle vaatama, vaid saab keskenduda kohtadele, kus on vaja otsuseid langetada.
Tarkvara analüüsib metsa vanust, koosseisu, kasvutingimusi, varasemaid metsatöid ja kaugseireandmeid. Selle põhjal tehakse ettepanekuid näiteks noorendike hoolduseks, valgustus-, harvendus- ja uuendusraieks või metsauuendustöödeks. Lõplik otsus, millised tööd on vajalikud, millised võib edasi lükata ning millised soovitused kõrvale jätta, on siiski inimese teha.
Kui vajalik tegevus on otsustatud, saab sellest kohe vormistada töökäsu töötajale või koostööpartnerile.
Metsa väärtuse hindamisel ei piisa üksnes tagavarast või puude vanusest. Väärtust mõjutavad ka puuliikide koosseis, võimalikud sortimendid, ligipääs ja puiduturu olukord. Tänapäevased analüüsitööriistad võimaldavad saada kiire ülevaate metsa seisundist ja selle hinnangulisest väärtusest. See ei asenda metsaspetsialisti hinnangut, ent annab metsaomanikule hea lähtepunkti enne oluliste otsuste langetamist – olgu selleks metsakinnistu ost, müük või raietööde kavandamine. Metsa väärtuse hindamisel vaadatakse muu hulgas seda, millist sortimenti metsast võiks praegu saada ja millised on nende sortimentide turuhinnad. Nii kujuneb esmane hinnang metsa väärtusele.
Metsamajandamisega käib kaasas suur hulk infot: tehtud tööd, töövõtjad, tööde ajalugu, kaardid ja dokumendid. Kui see kõik on mitmes kohas laiali, kulub vajaliku info otsimisele palju aega. Seetõttu on järjest olulisem, et kogu metsa puudutav teave oleks koondatud ühte süsteemi, kust on näha nii tehtud tööd kui ka järgmised vajalikud tegevused. Sama oluline on teada, millised piirangud konkreetsel alal kehtivad. Kaitsealad, vääriselupaigad, ja muud piirangud võivad mõjutada nii raiet kui ka metsauuendustöid. Mida lihtsam on vajalikku infot kontrollida, seda väiksem on risk ebameeldivateks üllatusteks.
Tehnoloogia kui metsamehe abiline
Üks näide tehnoloogiast, mis metsameest nendes küsimustes abistab, on metsandustarkvara ForestMan. Kui esialgu loodi see välitöödel metsaandmete kogumise lihtsustamiseks, siis aastatega on sellest kujunenud metsahaldusplatvorm, mis koondab ühte keskkonda metsaregistri andmed, välitööd, kaugseireinfo, tööde planeerimise, ajaloo ning analüüsid.
Süsteem aitab hoida ülevaadet metsa seisundist ja planeerida vajalikke töid. Samas jääb lõplik otsustusõigus alati inimesele – tarkvara saab olla nõuandja, mitte metsamehe asendaja.
Mets ei kasva kiiremini seepärast, et kasutusel on uus tarkvara. Küll aga võivad õigel ajal langetatud otsused aidata metsal kasvada paremini ning täita omaniku eesmärke tõhusamalt. Lõppude lõpuks on eesmärk lihtne: teha õigel ajal õigeid töid, hoida mets heas korras ning anda järgmistele põlvedele üle tugev ja hästi majandatud mets.
