aprill 9, 2026

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest. Ajakiri aitab mõista, kuidas metsi hoida, majandada ja väärtustada nii looduse kui ühiskonna huvides.

Metsakasvatus 2.0

Üksnes hooldatud noorendikust kasvab ilus palgimets. Miks siis küll RMK koondab oma raietöölised, kes just sellega tegelevad? RMK kavatseb täielikult üle minna metsakasvatus­teenuste sisseostmisele ning nimetab seda lähenemist kõlavalt „Metsakasvatus 2.0ks“.

Kui esimene koiduvalgus hakkab silmapiiri tagant kumama, astub metsateel autost välja inimene, käes võsasaag. Harva asub tema töötander kohe tee ääres; enamasti tuleb sinna kõmpida, kaasas tööriist, kütus ja moonakott, läbi soo või võsa, turnida mahalangenud puudel või talvel sumbata paksus lumes.
Kui vajalik eraldis on kaardi­rakenduse abil leitud, käivitab inimene võsasae ning asub tuleviku-metsapuude vahelt võsa ja umbrohtu lõikama. Seda tööd võib teha iga ilmaga. Kultuuri­hooldust ei saa siiski teha paksu lumega, sest paariaastased istutatud taimed ei paista lume alt välja. Väga külma ilmaga kipub võsasaag jupsima. Vihmase ilma jaoks on olemas spetsiaalsed riided. Suve­palavust välditakse tööpäeva nihutamisega varahommikusse.

Võsasaag undab seni, kuni viimased päikesekiired veel valgust annavad, seejärel kordub hommikune matk vastas­suunas. Ja nii järgmisel päeval jälle.

Riigimetsas hakkavad edaspidi metsahooldustöid tegema ainult eraettevõtete võsakamehed. Foto: Alo Lõhmus

Nagu laste kasvatamine

Miks tuleb noort metsa üldse hooldada? „See on metsamajanduse kõige olulisem võte – siit algab kogu metsa eluring,“ ütleb Vardi Metsaühistu metsa­konsulent Janek Akkatus. Hooldusega tehakse valikud, millised puud saavad võimaluse tugevaks kujuneda. Hooldamata kaasik muutub tihedaks ja nõrgaks, ent valgustus­raietega kujuneb keskmise tihedusega tugev ja terve mets.

Vardi Metsaühistu hooldab aastas umbes 200–300 hektarit. Kui varem tuli metsaomanikke veenda, siis nüüd küsitakse üha sagedamini ise abi. Akkatuse sõnul arvatakse tihti ekslikult, et istutamisega ongi kogu metsa uuendamise töö tehtud, kuigi tegelikult metsakasvatus siis alles algab. Kultuurihoolduse hind algab 180–200 eurost hektari kohta ning toetused aitavad kulusid leevendada, ehkki on tulnud ette ka vastuseid stiilis, et selle raha eest minnakse parem spaasse.

RMK Kagu piirkonna metsa­kasvataja Koit Kraav võrdleb noore metsa hooldust laste kasvatamisega: mida paremini alguses hooldada, seda odavam ja tulemuslikum on hilisem töö. Hooldamata mets tähendab tema sõnul raisatud istutusraha, sest kvaliteetset ja kiiresti kasvavat puistut ei ole võimalik loota üksnes looduselt.

🔒 Edasi lugemiseks telli digipakett, või kui omad juba digipaketti siis logi sisse.

 

Autor

Written by

Mari Kartau

Kontakt: toimetus@ajakirieestimets.ee

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.

Ajakirja väljaandmist toetavad

© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.