„Kas sa oled sooteadlik?“ kordab Ivan Orav RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse videoekraanil kunagi talle esitatud küsimust. „Soo on ilus, aga
Kui Eestis seadustatakse „puupõllud“ ehk istandikud, mis ei kuulu metsamaa alla, siis on hübriidhaab hea kandidaat neil kasvatatavaks puuliigiks, kirjutab
Riiklikud käsud ja keelud tekitavad maaomanikes trotsi. Mis oleks, kui prooviks vabatahtlikku looduskaitset, mis põhineks lepingutel riigiga? Praegu võivad looduskaitselised
Üksnes hooldatud noorendikust kasvab ilus palgimets. Miks siis küll RMK koondab oma raietöölised, kes just sellega tegelevad? RMK kavatseb täielikult
Viimasel ajal ilmunud ellujäämisraamatud annavad nõu minna kriisi ajal metsa. Ilmselt on kätte jõudnud aeg, mil ka meie metsamehed peaksid
Selleks, et kasvatada välja terved ja tugevad kuusikud, mida ei ründaks haigused ega kuuse-kooreürask, on RMK viimaseil aastail märgatavalt muutnud
Seitse võtet üraskite vastu: ■ Metsa uuendades ja hooldades hoolitse puistu koosseisu liigilise mitmekesisuse eest. Kui kuuse peapuuliigiga puistus on
Kas muutuva kliimaga Eestis on üldse mõtet kuuske kasvatada? Eesti Maaülikooli teadlased Kristjan Ait ja Rein Drenkhan on veendunud, et
Lääne-pöialpoissi nähti Eestis veel kümme aastat tagasi harva, kuid nüüd näeb neid üsna tihti. Veeäärses metsatukas võib kohata teistki uustulnukat
Isegi intensiivselt majandatav istutatud mets on ikkagi ökoloogilisem kui põld, ütleb Eesti Maaülikooli ameeriklasest külalisprofessor John Alvin Stanturf IV. Ta
Ajakiri Eesti Mets on Eesti vanim metsandusajakiri. Ajakirjas jagavad oma teadmisi teadlased, metsaomanikud ja praktikud, pakkudes tasakaalukat, teaduspõhist ja usaldusväärset käsitlust metsanduse erinevatest tahkudest.
Ajakirja väljaandmist toetavad
© 2026 Kõik õigused kaitstud. Eesti Metsaselts.