Veerand sajandit tagasi üle Virumaa tuhisenud Tudu ning kümne aasta eest Kagu-Eesti metsi räsinud Koiva torm pani metsamehi kõiki oma jõuvarusid koondama. Tormijärgne raie andis häid õppetunde, aga jättis südamesse kripelduse väärtusliku metsamaterjali pärast, mis tuli looduskaitsealadele maha jätta. Seda rägu võib neil aladel näha siiamaani.

Nagu äike ikka, nii ajas kõu end ka reedel, 16. juulil 2001 Lääne-Virumaal Tudu, Paasvere ja Oandu metsade kohale üles üsna ette hoiatamata.
RMK Paasvere toonane metsaülem Erkki Etverk plaanis parajasti metsa minna, kuid silmates Rakvere poole sõites suurt tumedat pilve, otsustas tööpäeva jätkata Ussimäe kontoris. Niipea aga, kui ta oli Ussimäele jõudnud, helistas metskonna raamatupidaja ja rääkis, et ei saa Paasverest minema, park on külili ning suured mõisaaegsed puud on kõik tee peale kukkunud. Kartis, et äkki Erkkigi on kuskil metsas kaelapidi puude vahel.