Varem või hiljem jõuab kätte aeg, mil riigimetsa majandaja plaanib kogukonnaaladel raietöid. Nii metsa majandaja kui ka kohalike elanike jaoks ongi ennekõike tähtis see, kuidas neid metsi majandatakse ja kas nende ootused realiseeruvad.
Mõeldes sõnale „kogukonnaala“, tuleb enamasti silme ette külaplats või ühine kooskäimise koht. Metsamajanduse kontekstis tähendab see aga asulate lähistel paiknevat riigimetsa, mida sealsed elanikud oluliseks peavad ja kasutavad väga erinevatel eesmärkidel: jalutamiseks, sportimiseks, marjul käimiseks või lihtsalt rahu leidmiseks. Selliseid alasid on riigimetsas veidi üle 400 kogupindalaga enam kui 40 000 hektarit (joonis 1).

Just nendel aladel tajutakse tavapärasest enam metsade erinevaid hüvesid ja ühtlasi põrkuvad inimeste erinevad metsadega seotud vaated.