Majandusmetsade tagavara vähenemist ei saa kuidagi ajada ainult liigse raie süüks, sest majandatavate metsade pindala ja seega ka tagavara on pidevalt kahanenud metsade looduskaitse alla võtmise tõttu.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald ja nooremteadur Liis Kuresoo kirjutavad ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos „Metsaseadus peab tagama metsa kõigi rollide tasakaalu“: „Kui mujal Euroopas on metsade puidutagavara püsinud viimasel kümnendil peale suurt kasvu üsna stabiilsena, siis Eestis on see seitse aastat olnud languses. Liiga intensiivne raiumine vähendab paratamatult ka metsade süsinikuvaru, sest oluline osa süsinikust on seotud elus puudesse, samuti vähendavad lageraied mulla süsinikuvaru.“ Pärast Sagadi „jääkeldri“* toimumist väitis käesoleva aasta 8. juunil Vikerraadios Mirko Ojakivi saates „Uudis+“ esinenud Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür samuti, et „majandusmetsade puidutagavara on hakanud ka vähenema ja Eesti on ainuke riik Euroopas, kus see nii on“.

Statistilised andmed on osaliselt lünklikud

Kuna olen varasematel aegadel üsna palju metsaressursi andmetega kokku puutunud, siis pakkus teema huvi ja alljärgnevalt püüan aru saada, kuidas metsatagavaraga, eriti majandusmetsade tagavaraga lugu on. Kuigi metsade majandamine (eriti raie) tugineb paljuski metsaregistri andmetele, siis metsaregistri andmetest ressursi ülevaate saamiseks palju abi pole, sest suure osa metsade kohta metsaregistris inventeerimisandmed puuduvad või need on lootusetult vananenud. Just seepärast saigi 1990-ndate lõpus alustatud statistilise metsainventeerimisega (SMI), et tagada ülevaade kogu Eesti metsaressursist. Küll aga tuleb arvestada asjaoluga, et SMI on valikuuring, mille puhul mõõdetakse proovitükke ning üldistatakse need andmed kogu Eesti metsale, seega võib näitajate tegelik väärtus esitatust statistilise vea võrra erineda. Näiteks, kui puidutagavara määramise viga on 95%-lise tõenäosuse juures +/- 2%, siis 450 miljoni tihumeetri puhul on see +/- 9 miljonit tihumeetrit ehk 95%-lise tõenäosusega on Eesti metsade puidutagavara 441 kuni 459 miljonit tihumeetrit. Seega kahe kõrvuti oleva aasta andmeid võrreldes ei pruugi tagavarade erinevus olla statistiliselt usaldatav. Parem on järgida pikemaperioodilisi muudatusi ja siis saab selgust, kus poole teel oleme.