Kui Eestis seadustatakse „puupõllud“ ehk istandikud, mis ei kuulu metsamaa alla, siis on hübriidhaab hea kandidaat neil kasvatatavaks puuliigiks, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse tenuuriprofessor Hardi Tullus.

Hübriidhaab on hariliku haava (Populus tremula) ja Põhja-Ameerikst pärit ameerika haava (Populus tremuloides) looduslikul ristumisel või ristamisel saadud puuvorm. Hübriid­haava uuringutega alustati Eesti Maaülikoolis ligi veerand sajandit tagasi, kui sai teatavaks, et firma AS Metsind oli aastail 1999–2000 rajanud mahajäetud põllumaadele ligi 600 hektari ulatuses hübriidhaava istandikke. Keskkonnamõjude analüüs, mille tegi firma Hendrikson ja Co, ei tuvastanud, et selle poolvõõrliigi kasvatamisega kaasneks suuri keskkonnariske.

Soome taustaga AS Metsindi metsa­majanduslik eesmärk oli kasvatada hübriidhaavikuid eelkõige paberipuu saamiseks. Taustaks olid teadmised hübriidhaava puidurakkude kõrgelt hinnatud sobivusest kvaliteetse paberi tootmiseks.

1950ndail Soomes tuletiku­tööstuse tarbeks rajatud istandikest valiti kiire­kasvulised plusspuud, mida asuti paljundama mikropaljunduse ehk meristeemmeetodil, mis oli toona metsapuude osas uudne. Eestis esimestel aastatel kasutatud istutusmaterjal toodigi Soomest. Hiljem asus hübriidhaava taimi tootma AS Plantex.

Eesti Maaülikoolis alustati hübriid­haava istandikes katsealade rajamisega 2002. aastal. Järgmisel aastal ilmus kirjanduse põhjal väike raamat „Hübriid­­haab“. Põllu­maale rajatud 26 istandikus rajati kokku 51 vaatlusala, lisaks seitse proovitükki Aidu ammendatud põlevkivikarjääris.

Hübriidhaava võrdlemiseks teise kiirekasvulise puuliigi, kohaliku arukasega, võeti vaatluse alla Eesti-Rootsi ühisprojekti raames 1999. aastal era­metsana põllumaadele rajatud 11 kase­istandikku ning 11 isetekkinud arukaasikut. Hübriidhaava uute kloonide võrdluskatse rajati Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Agalis 2009. aastal. Hübriidhaaviku lageraiejärgse võsu­tekkelise metsa uurimiseks rajati 2015. aastal näidiskatseala Tartumaal Nõgiarus.