Selleks, et kasvatada välja terved ja tugevad kuusikud, mida ei ründaks haigused ega kuuse-kooreürask, on RMK viimaseil aastail märgatavalt muutnud oma senist käekirja.
Nüüdset kuusekasvatust riigimetsas iseloomustab RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse juht Toomas Väät sõnadega: „Teeme nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik.“
Tähtsaim näitaja kuusikute kasvatamisel on tema sõnul kasvama jäävate puude arv pärast viimast valgustusraiet.
„Me arvestame, et pärast viimast valgustusraiet, mis tehakse keskmiselt 18aastases metsas, jääb hektarile kasvama 1200 puud,“ selgitab Väät.
Sel moel saab edaspidi hakkama üheainsa harvendusraiega, mis tehakse 25–40aastases puistus. Sedasi saab ehk kasvatada tugevaid ja terveid kuusikuid, mida kahjustajad rüüstama ei kipu.
„Kui kuusik on tihe ja seal tehakse kaks-kolm harvendusraiet, saab kuuskede suhteliselt pinnapealne juurestik kannatada. Masin muljub juuri ning sealt pääseb juurepess puud lagundama, ka võivad kasvama jäävad kuused raietööde käigus viga saada ning peagi ründab nõrgenenud kuuske ürask. Kui harvendusraie tehakse kuusikus, kus puud ei kasva tihedalt külg külje kõrval, jagub masinal liikumiseks ruumi ning puude juured ja tüved jäävad terveks. Ka puude juurdekasv on hõredamapoolses metsas jõudsam.“
Hüvasti, tihedad kuusikud!
„Kõige kriitilisem koht kuusikute kasvatamisel ongi see, kui pärast viimast valgustusraiet jääb puistu liiga tihe,“ rõhutab Väät. Külg külje kõrval kasvanud puudel on väike elusvõra, puud on peenikesed, ning kui nüüd harvester sellise metsa hõredamaks raiub, läheb niigi stressis puistu veel enam stressi ja kulub palju aega, enne kui puud suudavad omale korraliku elusvõra kasvatada.Tihedasti kasvavad kuused konkureerivad ka toitainete pärast mullas.
Kui pärast viimast valgustusraiet jääb hektarile keskmiselt 1200 kuuske, on puud harvendusraie ajal elujõulised, elusvõrad sobiliku pikkusega ja harvendusraie kasulik mõju saabub kiiremini. Nii saabki hakkama ühe harvendusraiega, ning kuna puudel on jagunud kasvuruumi ja valgust, saavutavad nad küpsusdiameetri enne küpsusvanust. Puud on terved ja tugevad, mis ühtlasi tähendab seda, et neist on võimalik lõigata rohkem palki kui kuuskedest, mida on kahjustanud juurepess ja ürask. Hõredama kasvatuse korral ei tasu üleliia muretseda ka puude laasumise pärast.
„See on tugevalt geneetiline küsimus – me kasutame seemla ehk parimate omadustega seemet, mis lubab kasvatada puistuid hõredamalt, ja saame rohkem kvaliteetset sortimenti,“ ütleb Väät.
Ta kinnitab, et küpsusdiameetri saavutamine enne küpsusvanust on oluline näitaja, sest selleks ajaks, kui kuuse seadusega lubatud raievanus kätte jõuab (olenevalt boniteedist on see vahemikus 60–90 aastat), on palgi väljatuleku osakaal neis suhteliselt väike. RMK andmed näitavad, et kuusikutes on üle 80% üraskikahjustustest just üle 50aastastes puistutes.
Sellisest puust palki eriti ei saa, kuid kuusk võiks vähemalt 70+% ulatuses palki välja anda – kuusk on ju hinnatud ehitus-, mitte küttepuit. Seega tegutseb RMK selle 70+% nimel, et kasvatada raieküpseks terved ja tugevad kuused.
Ligi kaks korda vähem
Teise olulise muudatusena istutab RMK hektari kohta vähem kuuski kui varem.
„Keskmiselt istutame 1600 kuuske hektarile – meil on kvaliteetsed poti- ja poti-põllutaimed ja erinevad võimalused maapinna ettevalmistuseks vastavalt kasvukohale: vagu, ader, lapilööja, mätastus, istutusmasin. Puude kasvamaminek on hea,“ tõdeb Väät.
Seega pole enam põhjust igaks juhuks tihedamalt isutamiseks. Nelja aasta pärast, mil istutusala uuenenuks loetakse, kasvab hektaril keskmiselt 1290 puud – seega langeb välja väga vähe taimi. Meenutuseks – 1990ndate alguses istutati hektarile 3300 kuuske, ajaga vähenes see 2000–2500 piirimaile ning nüüdseks 1600 juurde.
„Eks metsakasvatajad kogu aeg õpivad ja kohanevad,“ tõdeb Väät. „Praegu on meil tugevad taimed, meil on mitu erinevat maapinna ettevalmistuse viisi, meil on suutlikkus hooldada – see kõik annab võimaluse istutusel algtihedused alla tuua ja saavutada sama tulemus väiksemate kulude ja kordustega. Seega, ka metsakasvatus muutub ja me peame seda koguaeg arvestama. Õnneks on RMK-l ka väga tugev analüütiline võimekus, mille abil me protsesse muudame.“
Aeg-ajalt kiputakse üles võtma ka teemat, et kas üldse peaks Eestis kuuski enam kasvatama, kui haigused ja ürask neid rüüstama kipuvad, kuid selle kahtlusega Väät kaasa ei lähe.
„Kuusk kasvab Eestis oma loodusliku areaali keskosas ning enne, kui hakkame teisi puuliike kasvatama, peaksime aru saama, milles päriselt on probleem,“ rõhutab ta. „Me ei saa kuuske ilmselt 80aastaseks kasvatada, ilma et ei tekiks haiguseid, aga me saame rakendada paremaid metsakasvatuslikke võtteid, kuid see ei ole siiski terviklik lahendus, sest kuusk saavutab oma bioloogilise küpsuse palju varem. Seega tuleb küll muuta kuusikute kasvatamise käekirja – RMK ongi seda teinud –, aga võimalik ka, et seaduslikku raamistikku.“
Loe lisaks:
Kuusekasvataja võtted üraski ja juurepessu vastu
