Seitse võtet üraskite vastu:

■ Metsa uuendades ja hooldades hoolitse puistu koosseisu liigilise mitmekesisuse eest. Kui kuuse peapuuliigiga puistus on üle veerandi kaske, siis see vähendab üraskikahjustuse ilmnemise tõenäosust.

■ Tormikahjustus korista kuusikust võimalikult kiiresti ära, sest murdunud ja heidetud kuusetüved meelitavad üraskeid ligi.

■ Feromoonpüünis sobib pigem üraski arvukuse seireks, mitte tõrjeks. Ainuüksi feromoon­püünistega ei ole võimalik üraskeid metsast välja püüda.

■ Otsi kuuskedelt värske üraski­ründe jälgi: väikesi sisenemis- ja väljumisavasid koores ning näri­­puru. Kuuse-kooreüraski tegutsemistunnuste märkamiseks piisab tüvede vaatlemisest silmade kõrgusel. Harkkidane kooreürask tegutseb pigem puu kõrgemas ja peenemas osas. Vaigujooks on samuti üraskiründe tunnus, kuid rohkesti vaiku eritav kuusk võib üraskitest lõpuks isegi jagu saada. Suve teises pooles üraskite asustatud kuused heidavad okkad maha alles talve teises pooles.

■ Kuuse-kooreüraskite levikut aitab mõnevõrra piirata kevadine sanitaarraie, kui selle käigus pannakse välja püünispuud. Pole vahet, kas püünispuud langetatakse harvesteri või mootor­saega. Püünispuud tuleks metsa jätta veebruaris või märtsis 5–10notiste rühmadena, mille üks ots on maapinnast kõrgemale tõstetud. Püünispuu optimaalne diameeter on 20 cm. Püünispuude asustatust tuleb maikuus iga nädal kontrollida. Nii püünispuud kui ka värskelt asustatud seisvad puud tuleb välja vedada kohe, kui nende koore alla on ilmunud esimesed üraskivastsed.

■ Kui õigeaegse raiega on hiljaks jäädud, ei tasu üraskite tegevuse mõjul kuivanud kuuski saabuval talvel raiuda. Looduslikud vaenlased väljuvad kuusekoore alt järgmisel kevadel ning hiljem ei ole selliste puude säilitamisest enam kasu. Samuti ei ole mõtet metsa jätta puid, millelt koor on juba langenud.

■ Suuremate üraskikahjustuste ilmnemisel valmivas või küpses kuusikus on mõttekas ette võtta uuendusraie.

Kuus võtet juurepessu vastu:

■ Kultiveeri kuuske ainult sellele liigile sobivaimatesse kasvukohatüüpidesse: jänesekapsa, jänesekapsa-mustika, naadi, angervaksa, jänesekapsa-kõdusoo.

■ Kasuta ainult turvalist päritolu seemnest kasvatatud taimi. Eesti ja Põhjala riikide teadlaste töö tulemusena võib tulevikus olla võimalik osta kuusetaimi, mis tulevad paremini toime muutunud kliimaga.

■ Istutades ja hooldades väldi puhtkuusiku rajamist, kujunda segapuistu.

■ Hooldusraieid tee üksnes nooremas kui 20aastases kuusikus. Seejärel jäta puistu puutumatult kasvama kuni uuendusraieni.

■ Kui ikkagi raiud vanemas kui 20aastases kuusikus, pritsi kände juuremädaniku levikut takistava biopreparaadiga Rotstop.

■ Jälgi kuusiku olukorda. Haigusetekitajate ja kahjurite ründe korral sekku õigel ajal sanitaarraiega, olulise kahju korral uuendusraiega.

Loe lisaks:

Võitlus kuusikute pärast

RMK: kuusk ei taha kasvamise ajal liigset torkimist